Hoides käes enda kompaktkaamerat (“seebikarpi”) ja vaadates professionaalse fotograafi kallist ja suure objektiiviga Canon fotoaparaati, kogetakse sageli, et ega mul ei õnnestu vist kunagi oma “seebikarbiga” nii häid pilte teha.
See on siiski võimalik. Te küsite kuidas? Siin on teile paar lihtsat nõuannet ja eelist, mida Te võiksite meeles pidada:
1) Mõõtmed ja kaal. Teie “seebikas” kaalub umbes 250g ja mahub üsna lihtsalt taskusse, kotti jne. Vastupidiselt paarikilosele profikaamerale.
2) Optika kvaliteet. Heal “seebikarbil” on tihtipeale parem optika kvaliteet kui harrastajate odavatel peegelkaameratel. Kompaktkaameral lihtsustab peegli puudumine objektiivi optilist skeemi, mis omakorda lihtsustab ja kiirendab foto joonistatavust filmile
3) Ärge jääge lootma välgule pimedas ruumis. Et esemete vormid oleksid nähtavad, vajavad teie silmad valgust ja varju. Kui ainuke valgusallikas (välk teie kaameral) asub praktiliselt sealsamas kus objektiiv, siis ei teki ka mingeid vorme teie pildil. Kuna välgu valguse intensiivsus on pöördvõrdeline kauguse ruuduga objektist, mida ta valgustab, siis on põhimõtteliselt võimatu ainult ühte nõrka valgusallikat kasutades saada üheaegselt ühtmoodi valgustatud esi- ja tagaplaan. Selle reegli jämedat rikkumist, näeb käesoleva artikli autor pidevalt ka õhtuse Valaste joa ääres, kus paljud inimesed püüavad pildistada nii lähedal olevaid inimesi kui ka juga. Tulemus on aga see, et välgu valgus hajub ja peale ülevalgustatud nägude ei ole midagi muud näha.
Seepärast:
- püüdke kasutada kogu olemasolevat valgust, ükskõik kui vähe seda ka ei oleks – pange põlema laualamp, paluge inimesi, keda te pildistate, istuda valgusele lähemale.
- kasutage kõrge tundlikkusega filmi (ISO 400, veel parem ISO 800). Pildistades kõrge tundlikkusega filmiga on teil suurem võimalusi saada terav pilt, sest te pildistate lühema säriajaga ja risk saada ebaterav kujutis (nt kaamera nihkumise tõttu pildistamise hetkel) on väiksem.
- toetuge millegi püsiva vastu (puu, sein, käetugi vms.) Vajutage päästikule sujuvalt – katiku käivitamise hetkel peab kaamera olema nii liikumatu kui võimalik.
4) Milleks meile välk, kui on niigi valge? Välk on kasulik asi kui te pildistate näiteks ereda päikese käes, vastu valgust või ükskõik millise kontrastse valgusega. Kahjuks ei suuda film jäädvustada nii laia ereduste skaalat, mida näeb inimese silm. Kui te pildistate inimest (objekti) ereda akna taustal, siis on fotol näha ainult fotografeeritava keha kontuur või see, mis on akna taga, aga mitte see inimene või objekt mida Teie pildistada soovisite. Seega otsige ülesse sümbol, kus on kujutatud siluett all ja päike üleval paremas nurgas. Kui sellist sümbolit ei ole, lülitage lihtsalt välk sisse ja proovige siis pildistada. Kui te järgmine kord televiisorist uudiseid vaatate, pöörake tähelepanu sellele, et ka professionaalid pildistavad peaaegu alati välguga. Kui seda teevad professionaalid, siis miks ei võiks ka teie seda teha?
5) Kasutage eelmõõtmist! Esiteks suunake kaamera sellele objektile, mis peaks olema terav. Seejärel vajutage kergelt päästikule (mitte lõpuni), sest kaamera “jätab meelde” kauguse teie valitud objektini. Nuppu mitte lahti lastes suunake kaamera nii nagu nõuab teie foto kompositsioon ja alles siis vajutage nupp lõpuni. Mõõtes valgust hoiduge väga heledatest või väga tumedatest osadest – kaamera võib eksida “teadmata” on need tumedad või heledad.
6) Ärge hoidke filmi pealt kokku. Kui palju te olete fotodel näinud ennast ja oma tuttavaid poolkinniste silmadega või ebaloomulike nägudega? Selle vältimiseks soovitan teha võtteid rohkem kui üks. Kõige keerulisem olukord tekib grupipildi puhul. Mida suurem grupp, seda rohkem tuleks kaadreid teha, välistamaks olukordi, kus kellelgi on pildil silmad kinni või midagi taolist.
Lõpetuseks soovitaksin Teil meelde jätta järgmised A.Lepiku raamatust “Fotograafia algajaile” nõuanded:
- Asudes pildistama, tuleks endale kõigepealt selgeks teha: missugune peaks olema loodava pildi sisu ja mida see peab meile ütlema? Pildi motiivi valikul olgu selge eesmärk, mida me taotleme.
- Enne pildistamist pildimotiiv valida kiirustamata ning jälgida, millisest suunast nähtuna oleks motiiv kõige iseloomulikum või huvitavam.
- Pildistamisega mitte rutata ja mõelda enne läbi pildi sisuline kujundus ning valida õige vorm, et sisu saaks vajaliku selguse ja väljenduse.
- Vaadelda iga motiivi erinevaist kaugustest ja vaatenurkadest.
- Teema väljenduseks pole vaja haarata kõike, mis võiks kuuluda motiivi, vaid kasutada iseloomulikke detaile.
- Peamotiiv on idee kandjaks ja võiks olla pildiplaanis rõhutatud.
- Diafragmeerimisel võiks lähtuda seisukohast, et peamotiiv oleks teravam kui kõrvalmotiivid.
- Üldreeglina parima pildistusvalguse annab õhtu- ja hommikupoolne aeg.
- Pildistada siis, kui valgustus seda võimaldab; vähese valguse puhul aga siis, kui sündmused võimaldavad kasutada pikemaid säriaegu või on kasutada lisa-valgusallikad.
- Väljas vastu valgust pildistamise sobivaimaks ajaks on õhtu- ja hommikutunnid, kui päike on madalal.
- Pikemate säriaegade puhul asetada aparaat statiivile või kasutada toeks mõnd teist alust (uksepiit, sein, tooli seljatugi jne.)
- Otse eest objektile suunatud valgus lamendab üldiselt pildistusobjekti pinnafaktuuri.
- Mida ligemalt fotoaparaadist möödub liikuv ese, seda rohkem annab liikumine end pildil tunda.
- Anda oma fotoharrastusele kindel suund ja otsida uusi ning huvitavaid motiive meid ümbritsevast elust.
- Kasulik oleks pidada märkmikku, millesse kirjutada konkreetseid andmeid pildistuskogemusteks. See võiks sisaldada andmeid üksikpiltide kohta; näiteks millal, kus, millega ja kuidas tehtud.