Selle aasta kevadel otsustasid valla külavanemad luua oma seltsingu, mis tõhustaks külaelu arengut. Leppisime kokku, et iga külavanem organiseerib oma küla tutvustava päeva, et tutvuda lähemalt külaelanikega ja koguda külakroonikat.
Juunis toimus Peeterristi, Tõrvajõe ja Vodova külapäev. Nüüd oli järjekord kätte jõudnud Kudruküla külale. Mul oli päevakava juba hästi läbi mõeldud.
Kaheksanda juuli ilusal päikesepaistelisel soojal suvehommikul sain kõigi asjaosalistega kokku Kiige talu juurde viival teel. Algselt sees olnud närveerimine kadus esimeste minu poolt öeldud tervitussõnadega. Tegin lühikese ülevaate küla ajaloost- tekkest kuni tänapäevani. Rääkisin, et praegu on Riigikülas ja Kudrukülas kokku 28 elamut, nendest kolm korterelamud. Elanikke on üle seitsmekümne.
Küla tutvustamist alustasin endise Kudruküla aiandi territooriumil asuvatest, aasta tagasi loodud korteriühistust. Saime kokku korteriühistu elanikega Maria Makaruki ja Georgi Kerneriga, kes elavad nendes majades 60-ndate aastate lõpust alates. Noorematest inimestest rääkis oma elust Ekaterina Rope. Saime teada, et eluga ollakse üldiselt rahul, ühistu elanikud on väga tänulikud vallavalitsusele, kelle abiga saadi möödunud aasta lõpus majad uute katuste alla.
Külastasime Kudruküla aiandi katlamaja asemele ehitatud külmhoonet. Üks külmhoone omanikke, Sergei Panitšev tutvustas meile oma valdusi. Põnev kogemus oli palava päikese alt sattuda ruumi, kus valitses kahekümne kraadine pakane.
Meiega ühines ka vallavanem Veikko Luhalaid. Tore, et ka vallavanem leidis aega teistega koos külas ringi liikumiseks.
Edasise ringkäigu jooksul tutvusime Rein Võipu elamisega, külastasime Elfriide ja Viktor Välja, kes vaatamata kõrgele eale peavad lehma ja on tragid heinategemisel.
Käisime kaluriartellis, kus kalur Sergei rääkis sellest, et Narva jõe lõhe mari on Eestis üks hinnatuimaid. Riigiküla allika juures proovisime külma allikavett, mis palava ilma tõttu maitses eriti hästi. Tutvusime endise liivakarjääriga, millest saaks soovi korral ilus puhkekoht.
Enne Välgu talu piiridesse jõudmist külastasime veel Ulla Lainet ja pr. Gorbatšovat. Välgu talu perenaise poeg Enn pajatas meile oma tulevikuplaanidest ning tutvustas sugupuud.
Peale Ants Remmeli talu suundusime üle Narva- Narva-Jõesuu maantee Remmel Helju maja poole, kus meile sõitsid vastu neljarattalisel mootorrattal Helju lapselapsed- Rihard ja Rait. Maja juures ja ümber oli kõikjal tunda tööinimese hoolsat kätt. Ilusat aeda kiites saime teada, et tütar Marika armastab iluaiandust. Tutvusime veel Hans Kiige ja Endel Ahli majapidamistega ning Kalmer Illipe alles kerkiva majaga.
Olime külale märkamatult ringi peale teinud ja uuesti Kiige talu juurde jõudnud. Tutvustasin külalistele oma ema Hildat kes rääkis oma elust, kus esikohal raske töö ja laste kasvatamine.
Kuna laev ootas reisijaid juba kaks tundi, siis panime kähku päästevestid selga ja astusime mootorlaeva pardale. Reisi ajal Kudrukülast Narvani rääkisin möödalibisevate kohtade ajaloost. Jõest õhkuv värskus saatis meid ka tiirul ümber Kudruküla saare. Saar on rikas seal pesitsevate linnuliikide poolest, milledest haruldasim on kaur.
Pooleteisttunnine laevasõit lõppes laevasilla ääres, mille läheduses vahtrapuu all oli juba kaetud laud. Värskelt valminud uhhaad nautides tehti päeva jooksul nähtust kokkuvõtted ja kinnitati, et kõik jäid ringkäiguga väga rahule.
Tänan kõiki külaelanikke, kes abivalmilt üritusele kaasa aitasid!
Suured tänud ka kõigile üritusest osavõtnutele, eriti Bruno Uustalile ja Tarmo Kasikovile, kes selle toreda päeva talletasid pildis ja filmis.
Tervitusega,
JÜRI KIIK
Kudruküla külavanem