2.septembril 1996.aastal avati Vaivara raudteejaama juures mälestuskivi, meenutamaks 1943-1944.aastal Vaivara koonduslaagris hukkunuid. Mälestuskivi püstitamist organiseeris Ida-Viru SOMS-i liige Arvo Puu.
3.septembril 1915.aastal sündis Narva-Jõesuus tulevane soomepoiss Ronald Järvald ( Soomes Ronald Jostman), kes lukksepana läks Soome Eesti Kaitseväe allohvitseri aukraadis 20.novembril 1943.aastal ja alustas teenistust madrusena Soome mereväes ning sattus tõrjelahingutesse Karjala kannasel.
Eestimaa tee tuli tal ette võtta 2.septembril 1944.aastal, aga teel õnnestus pääseda Rootsi ja sealt edasi Kanadasse.
9.septembril 1890.aastal sündis Vaivaras tulevane Eesti Vabariigi riigisekretär Karl-Johannes Terras. Tema algatusel pandi alus esimesele küla jalgpallimeeskonnale Eestis – Perjatsi jalgpallimeeskonnale, kus ta ka ise kaasa mängis. 1934.aastal hakkas ta juhtima Eesti Spordi Keskliitu ja 1936.aastast on ta seotud Eesti Olümpiakomiteega (EOK) ja 1939.aastal valiti K.Terras EOK-i eluaegseks liikmeks. K-J.Terras suri 25.detsembril 1942.aastal.
9.septembril 1910.aastal sündis Narva-Jõesuus Hugo Tambet, kes oli kohaliku skautrühma rajaja ja ametis oli Narva Linna Noorkotkaste Maleva instruktorina. Suri Narvas 16.juunil 1940.aastal.
10.septembril 1902.aastal sündis Vaivaras 1926 aasta Virumaa meister poolraskekaalu tõstmises Robert Levo ja tema nimel oli ka mitu Virumaa tõsterekordit.
13.septembril 1915.aastal sündis Vaivaras Oskar Orgu, kes peale alghariduse saamist Vaivara algkoolis õppis tehnilisi aineid Narva Tööstuskoolis. Siin hakkas ta tõsiselt tegelema kergejõustiku, suusatamise, laskmise ja pallimängudega. Oma sportliku tegevuse sidus ÜENÜ Sillamäe ja hiljem Vaivara Kaitseliidu spordiosakonnaga ja tema parimad tulemused on kuulitõukes ja kettaheites ja 10 km suusatamises. Tema nimel oli praeguse Ida-Virumaa kettaheite rekord (1940.aastani) 39,90 ( siia on huvitav märkida, et teisel kohal oli toona maailmanimega Fred Trankmann 38,88 meetriga) – toona oli maailmarekord 51,57 meetrit.
Oskar Orgu kuulus Kaitseliidu Vaivara kompaniisse ja Vaivara Vabatahtliku Tuletõrjeühingu ridadesse. Andmed tema elukäigust lõpevad 1940 aastaga ( äkki oskab keegi lisada?).
24.septembril 1900.aastal sündis Vaivaras spordimees Anton Plink,kelle õpinguteed viisid Tartu ja siin alustas oma spordimeheteed Tartu “Kalevis” ja võimlemisseltsis “Sport”. Peagi tuli Vaivarasse tagasi ja jätkas oma tegevust Vaivara spordiseltsis “Aberg” ja Kaitseliidu Vaivara Malevkonna spordiosakonnas. Ta tegeles maadluse, kergejõustiku, tõstmise ja võimlemisega. Suurim edu saatis teda maadluses ja tõstmises, mida kroonisid 1923. ja 1924. aastal Virumaa meistritiitlid ja rida esikohti üleriigilistel Kaitseliidu esivõistlustel maadluses ja tõstmises. Ta oli ka aktiivne spordiaktivist ja tema teeneks oli ka Perjatsi spordiplatsi rajamine . Aktiivselt osales ka kohalikus ühiskondlikus elus. Ta kuulus Vaivara Vabatahtlikku Tuletõrjeühingusse, Vai-vara Laulu-Muusika Ühingusse ja Vaivara Rahvamajandusseltsi “Külvaja ” ridadesse. Vabatahtlikuna tegi A.Plink läbi Eesti Vabadussõja Narva rindel ratsapolgu ridades . Hilisem töömehetee viis viinameistriks Riigi Viinatehasesse ja hiljem põllumeheks Kiriku külas Vaivaras. Siin elati 13.veebruarini 1944.aastal, mil jäid sõja jalgu ja tuli ette võtta põgeniku tee Tartumaale Kudina valda Pataste külla tädi juurde. Viimase surma järel sai Antonist talupidaja ja seda 1949.aastani, mil tuli kolhooside aeg. 1959.aastal kolis A.Plink tütre juurde Jõgevale, kus suri 10.märtsil 1964.aastal kopsuvähki .
( Kasutatud muuseumi materjale ja tütre Hilja Tamme materjale).
25.septembril 1895.aastal sündis Vaivara vallas tulevane nooremohvitser Jaan Vodja, kes oli lõpetanud Jõhvi Ministeeriumikooli. Pärast kooli lõpetamist astus vabatahtlikuna tsaariarmeesse ja ülesnäidatud vapruse eest pälvis IV ja III järgu Georgi ristid ja Kerenski valitsuse ajal võitles Soomes punaste vastu.
Siin õnnestus tal paadiga pääseda tagasi kodumaale ja võitles Eesti vabadussõjas 4.jalaväerügemendi koosseisus. Kuigi Jaan Vodja sai kaks korda haavata, tuli ta tagasi oma väeossa ja võitles siin Vabadussõja lõpuni. Tema teeneid märkis II liigi 3. järgu Vabadusrist. Andmed tema surma kohta puuduvad, samas on märge, et on maetud Sininõmme surnuaiale.
Kasutatud kodu-uurijate Lembit Kiisma, Sulev Hurma ja Virve Orava välja-kirjutisi, muuseumi materjale ja isiklikke väljakirjutisi.