Hariduspõllul on kombeks tööaastaga alustada septembris, kui pärispõllumees tööaastale kriipsu alla hakkab tõmbama. Seega tundub, et hariduselus sobib kokkuvõtete tegemiseks pigem jaanipäev kui jõulud.
Aga siiski- rege rauta suvel… Kui palju meil – lapsevanematel, õpetajatel, õpilastel, vallakodanikel – kevadel eksamite ja lõpupidude möllus ikka aega jätkub, et mõlgutada mõtteid hariduse olemuse üle?
Mis on õieti haridus ja millest sõltub iga inimese haridustase? Kas koolist, mille lõpetasin, oli võimalik saada head haridust? Milline kool kindlustaks minu lapsed tõeliselt hea haridusega?
Siinkohal tahaksin lisada küsimuse, mida me endale tavaliselt ei esita.
Kas kõik ühe kooli lõpetajad on saanud ühesuguse hariduse?
Teoreetiliselt peaks vastus olema- jah. Kust saaksid tulla erinevused, kui lõpueksamitele jõudes on kõik õpilased õppinud ühepalju aastaid samades ainetundides samade õpetajate juhendamisel?
Tegelikku vastust mäletate vist juba oma kooliajast kõik. Vaatamata ühesugusele õpetusele tundusid lõpueksamid mõnele klassikaaslasele lihtsad, teistel tuli läbisaamiseks kõvasti ajumuskleid pingutada ja kolmandad väitsid, et ülesanded on lahendamatud.
Seega meie teooria, et kõik ühe kooli lõpetajad saavad ühesuguse hariduse, ei pidanud paika.
Mõelgem siit ka pisut edasi. Millise hinnangu need erinevad lõpetajad oma endisele koolile annaksid?
Need, kes lõpueksamitest ja järgmistest kooliastmetest kergesti läbi said, hindavad ka oma endiste õpetajate töö tavaliselt heaks. Need, kellel asjad raskemini läksid, on tavaliselt kriitilisemad. Ja need, kes saadud teadmistega jänni jäid…
No nemad olid mõistagi käinud madala tasemega koolis. Sellessamas, kus ka heade ja rahuldavate tulemustega klassikaaslased.
Sinimäe kooli direktorina seisan sedasorti küsimuste ees sageli. Kas meie kool annab õpilasele hea, keskpärase või halva tasemega hariduse?
Endiste õpilaste, tänaste õpetajatena tegutsevad Sinimäe koolis Tamara Saveljeva, Roman Treial, Kristina Kizina. Oma endisi õpetajaid on nemad ikka hea sõnaga meeles pidanud, sest Sinimäe koolist saadud aluspõhi on aidanud neid läbi nii kesk- kui kõrgkoolist. Usun, et kodukooli teadmistepagas on ülikooliseinte vahel aidanud teisigi vilistlasi- Pavel Kurakin, Nadežda Taal, Alina Kasjanenko, Svetlana Tšibina, Nadežda Tšernova, Irina (Krivets) Kutsko…
Seda nimekirja võiks jätkata. Ametite nimekiri, kus meie vilistlased edukalt töötavad, on samuti pikk. Nii et võiksime rahulolevalt nentida: jah, nad saavad hakkama. Meie töö oli tugeva hariduspõhja ehitamine ja selle on nad saanud.
Aga medalil on ka teine külg. Kõik endised õpilased edukate nimekirja ei mahu. Ja paraku näeme mõnda endist õpilast nendegi hulgas, kes eluga toime ei tule. Ometi õpetasime päevast päeva samas klassis nii tänaseid magistreid kui ka õllepurgiga tänaval jalutavaid elukutselisi töötuid.
Me oleme õpetajate ringis endilt sageli küsinud, miks nii on läinud. Kas me oleksime suutnud midagi teha selleks, et õllepurgiga tänaval kolajad oleksid hoopis töökohal hinnatud meistrid? Kas mõni teine kool oleks seda suutnud? Kas ükskõikseid, õnnetuid, elus rataste vahele jääjaid kasvatas selliseks kool, kodu, sõbrad või ühiskond?
Pean tunnistama, et üheseid vastuseid neile küsimustele ei ole me leidnud.
Küsida on lihtne. Sellest veelgi lihtsam on oma probleemidele väljastpoolt süüdlaste otsimine. Küllap neid ka leitakse. Aga lahendused jäävad ikkagi leidmata.
Kasvatusteadlased ja psühholoogid väidavad, et kooli osa isiksuse kujunemisel on väiksem kui 10%. Kaugelt suuremal määral kujundab meie hoiakud ja toimetulekuoskused kodu. Veidi väiksema osakaaluga on sõbrad, ümbritsev keskkond, meedia. Ja kool, paraku, alles tükk maad pärast neid.
See ei tähenda, et saaksime oma pingutustest loobuda. Sinimäe kool on oma eesmärgiks seadnud töötada selle nimel, et uus põlvkond vallarahvast leiaks elus oma koha hästi toimetulijate hulgas. Võib- olla on meie lastes avastamata veel mõnedki anded, mille arendamine neid elus edasi viiks?
Me loodame, et vallarahvas meid nendes püüdlustes toetab. Ühine töö on ikka kandnud paremaid vilju kui süüdistamine või siltide kleepimine. Ja kes tunneks oma lapsi paremini kui nende vanemad?
Ühistöö paremaks kordaminekuks lisame käesolevasse vallalehte väikese ankeedi, mille täitmise eest oleksime väga tänulikud. Ehk oskame siis ühiste mõtete toel ka valla hariduspõllul paremini atra seada.
Uuel aastal vallarahvale häid mõtteid ja kasulikke uusi teadmisi soovides
Evald Teetlok
Sinimäe põhikooli direktor