Juba kaheksandat aastat korraldas Vaivara vallavalitsus koos Erna Seltsiga talvise militaarvõistluse “Utria dessant.”
6.-7. jaanuaril toimunud dessandil osalesid ka kolm kaitseliidu Alutaguse maleva võistkonda, Viru üksikjalaväepataljoni võistkond ja Kirde piirivalvepiirkonna võistkond. Üldse startis kuusteist neljaliikmelist võistkonda, kellest lõpetas kolmteist. Teist aastat võtsid osa ka soomlased ühe võistkonnaga.
Seekordse Utria dessandi võistlusdistants oli pikem ja raskem kui varasematel aastatel. Kokku tuli läbida suuskadel 80 kilomeetrit. Esimesena startinud Alutaguse maleva I võistkond alustas Valastelt kell kaheksa hommikul, 10minutilise intervalliga järgnesid neile ülejäänud.
Esimese ülesandena roniti Sakal mööda ronimisvõrkusid kuue meetri kõrguse maja varemetele üle hoone sissevajunud katuse ning siis uuesti alla.
Teiseks ülesandeks oli sealsamas kõrval lõhandiku ületamine köiel. Kui eelmistel aastatel on ka varustus üle viidud, siis seekord tuli distants läbida vaid võistlejatel endil. Kerge see polnud, sest köis oli 30 meetri kõrgusel ja läbida tuli 60 meetrit. Kui pool distantsi läks võrdlemisi kiiresti, siis teine pool oli tunduvalt keerulisem, sest käed väsisid ära – palju sa igapäevaelus ikka end käte abil mööda köisi vead! Hakkama said kõik, kes kiiremini, kes aeglasemalt, kaasa arvatud Alutaguse maleva III võistkonna naised.
Edasi tulid sideülesanne, linnalahingu pidamine Sompa kaevanduse varemetes, esmaabi andmine, koordinaatide hankimine, laskmine püstolist ning automaadist, mineeritud ala ületamine ja lõpuorienteerumine. Loomulikult ei puudunud ka vastutegevus, et võistlejate niigi rasket elu veel keerulisemaks muuta. Nimelt liikusid nn “vaenlased” soomustransportööridel ja muudel masinatel võistlusmaastiku heinamaadel ja teedel. Mitmes kohas korraldasid nad ka varitsusi. Iga vahelejäämise eest pidid võistlejad loovutama trahvitalongi.
Kui võistluse algul oli ilm enam-vähem mõistlik, siis mõne tunni pärast algas vihmasadu, mis teed liuväljaks muutis ja suuskadel liikumise vaevaliseks tegi. Nii tuligi osa trassist läbida võistlejatel lisaks varustusele ka suuski kandes. Õhtul sadu lakkas ja kuna ka külmakraade oli piisavalt vähe, siis suutis enamik võistkondi järgmisel päeval Udriasse finišisse jõuda.
Dessant läbis sellel aastal koguni kuut omavalitsust: Vaivara, Kohtla, Jõhvi, Illuka, Toila valda ja Kohtla-Järve linna.
Ülesannete täitmisel kulutatud aegade ja miinuspunktide liitmisel selgusid paremad ning nendeks olid Eesti reservohvitseride kogu, Scoutspataljoni ja Kirde piirivalvepiirkonna võistkond, keda autasustas Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid. Eriauhinna sai Alutaguse maleva naiskond, kes esimese naiskonnana suutis selle raske dessandi läbi teha.
Esimest korda korraldasid Erna Selts ja Vaivara vallavalitsus Utria dessandi 1999.aastal.
Militaarvõistlus “Utria dessant” meenutab aastatetaguseid sündmusi, kui 1919.aastal 17.jaanuaril Eesti meredessantpataljoni 400 merejalaväelast ja Soome vabatahtlike pataljoni 600 võitlejat tegid Eesti mereväe alustelt eduka dessandi Utria randa. Dessandist osavõtnud etendasid olulist osa Narva vabastamisel ja punaväe riismetest puhastamisel.
Neid võitlejaid peeti meeles pärgade asetamisega Utria dessandi mälestusmärgi jalamile.
ANNE JUNDAS