MÄRTS JA APRILL VAIVARA VALLA AJALOOS.

2.märtsil 1897.aastal sündis Vaivara vallas II liigi 3.järgu Vabadusristi kavaler Martin Orgo, kes teenis 1.Ratsarügemendis. M. Orgo suri 7.juulil 1965.aastal Tallinnas.

11.märtsil 1898.aastal sündis Kudrukülas kunstipedagoog Aleksander Remmel, kes oli hiljem ametis kunstiõpetajana Tartu kunstikoolis ja oli ka mitme kunstiraamatu autoriks. Suri Tallinnas 17.mail 1982.aastal.

11.märtsil 1919.aastal sündis Vaivara vallas Arnold Sidorov, kes soomepoisina teenis Äänisjärve autokompaniis ja pärast sõda jäi Soome elama, kuid 1948.aastal andis Soome ta NSVL-le välja ja A. Sidorov suunati tööpataljoni Eestisse, kust vabanes ja läks tööle Kadrinasse bussijuhiks. Suri 26.aprillil 1981.aastal ja on maetud Kadrina kalmistule.

21.märtsil 1899.aastal sündis Vaivaras Martin Libene, kes 1.mail 1915.aastal lõpetas Moskvas Aleksei Sõjakooli ja I Maailmasõja ajal võitles Läänerindel kompanii ja hiljem pataljoniülemana. 11.juulil 1917.aastal sai Smorgoni all käest haavata ja tuli end ravima kodumaale. Peagi siirdus Eesti Sõjaväe teenistusse ja temast sai 13.jaanuaril 1918.aastal Eesti Tagavarapataljoni sõjamees.

18. novembril 1918. aastal määrati M.Libene Tartu Vabatahtlike Pataljoni ülemaks ja töötas seal kuni surmasaamiseni 3.märtsil 1919.aastal lõhkeva kuuli läbi Alsvigi mõisa juures. 10.märtsil 1919.aastal maeti sõjaliste auavalduste saatel Tartus. Tema teeneid Vabadussõjas märkis II liigi 3.järgu Vabadusrist. M.Libene oli Vaivarast saanud kaasa teatripisiku ja ta oli ka tuntud näitleja “Vanemuises.” Kahjuks sõjamehe tee nurjas tema unistuste täitumise ja eks kindlasti oli see suur kaotus Eesti teatrikunstile, sest eelnevad arvustused lubasid temast head näitlejat.

23.märtsil 1899.aastal sündis Vaivara vallas tulevane sõjaväelane, veltveebel Christoph (Kristof) Roos, kes reaalkooli lõpetamise järel läks Gatšinasse õppima sõjakunsti ja pärast lennukooli lõpetamist sai ristsed ka I Maailmasõja lahingutes. Kui aga puhkes Eesti Vabadussõda, siis läks ta vabatahtlikuna teenima 4.Jalaväepolku ratsaluure komandosse ja hiljem meredessantväepataljoni luuresse.

21.oktoobril 1919.aastal sai Krasnaja Gorka juures haavata ja pärast paranemist läks tagasi oma väeossa ja tema teeneid Vabadussõjas märkis II liigi 3.järgu Vabadusrist. Sõja lõppedes läks erru ja hakkas tööle Tallinna Tollivalitsuses ja oli Kaitseliidus Tallinna Ida malevkonna spordipealikuks. 4.märtsil 1933.aastal leiti Toompea nõlvakul kuulihaavadesse surnud K. Roos ja ta maeti Tallinna Kaitseväe Kalmistule. Tema haud ei ole säilinud, sellele on tehtud pealematmine.

3.aprillil 1910.aastal sündis Vaivaras Eesti Skautide Maleva rekordiomanik 1500 meetri jooksus Vello Velleri. Tema nimele kuulusid ka mitmed Vaivara rekordid pikamaa-jooksudes, suusatamises ja ka rattasõidus. See oli omal ajal kõva sõna, sest Vaivara kandi rekordite omaniku tiitli eest võitlesid toona ka maailmanimed  Vello Kaaristo ja Fred-Nikolai Trankman.  V.Velleri oli kohalike ajalehtede “Põhja Kodu” ja “Põhja Eesti” spordikirjasaatjaks ja tema sulest ilmusid artiklid ja arvustused kohalikust ning Narva spordielust.

22.aprilli 1936.aastal alustas tööd Sillamäe õlivabrik Eestimaa Õlikonsortsiumi nime all. Päevatoodanguks oli 60 tonni õli, millest saadi omakorda ligi 20 tonni kõrgekvaliteedilist bensiini. Vabrikul oli 12 hoonet ja 7 õlipaaki ( 2 suurt ja 3 väikest õlide  ja 2 suuremat bensiini tarvis kogumahutavusega 6000 tonni.) Õlivabriku juurest ehitati laia- ja kitsaroopaline raudtee Vaivara jaama  (pikkus oli 3,5 km)  ja Vaivarast omakorda viis 5 km raudtee Viivikonda, kus peagi ka vabriku kaevanduskarjäär avati ja tööd sai 100 inimest. Vabriku sisseseaded uuendas ja täiendas Franz Krulli tehas.

Esimene põlevkivi Sillamäe õlitehase ahju lasti 22.aprillil 1936.aastal kell 13.45 päeval ja kella 17 paiku saadi ka esimene toodang õli ja bensiini. Protsessi jälgisid Eestimaa Õlikonsortsiumi esindaja ja üldvolinik Leonid Pumpiansky, rootslastest insenerid Klarke ja Langre ning tehniline insener J. Lasberg. Elektrivoolu tarvitati 300 KWH ja see saadi Narva jõujaamast.

Sillamäe Õlivabrikus sai tööd 389 töölist. Kui välitööde lõppemisega arv vähenes, siis said alalist tööd 220 töölist-teenistujat, neist 120 vabrikus ja 100 kaevanduses. Kui siiani toodi põlevkivi “Küttejõu” karjäärist ( see oli väga hea kvaliteediga just keemiatööstuse tarvis), siis nüüd tehti eeltööd oma kaevanduse-karjääri avamiseks ja suvel alustaski tööd Viivikonna karjäär. See tehas rajati rootslaste poolt ja pidi rahuldama ( ja ka rahuldas) sõjatööstuse tarvis kuluva õli ja bensiini vajadused. Rootslased rajasid ka Sillamäele tehisjärvekese, et oma töötajatel ja kohalikel oleks koos mererannaga hea puhkekoht. See tehas pakkus tööd kohalikele elanikele ja pakkus palju ka spordi ja kultuuri vallas, sest tehas aitas igati kaasa kohaliku elu arendamisele.

Kommenteerimine on suletud.