7.juulil 1905.aastal sündis Vaivaras kohaliku kultuurielu alustala Johannes Kullamaa. 13 aastasena alustas ta muusikaõpinguid Vaivara kihelkonnakoolis klarneti ja korneti erialal ja tema juhendajaks oli tollane Vaivara puhkpilliorkestri juht J. Kraavik. 1920 aastatel liitus J. Kullamaa Vaivara karskusseltsi “Külvaja” puhkpilliorkestriga, alul II hiljem I korneti mängijana ja kui kahe aasta pärast sai orkestri juhiks palgaline dirigent, endine sõjaväeorkestri juht A. Veske, siis avanes Johannesel võimalus trompetit õppida ja A. Veske aitas teda meeleldi. 1926.aastal ootas J. Kullamaad sõjaväeteenistus ja peagi oli ta ametis Rakvere Garnisonis I trompetimängijana ja kui sundaeg sai läbi, siis pöördus J. Kullamaa tagasi kodukohta ja nii saigi temast kohaliku puhkpilliorkestri juht ligi 30 aastaks. Lisaks tegutses 1930-1935. aastail ka Vaivara Väikese Sümfooniaorkestri koosseisus kontrabassi mängijana, laulis kaasa kohalikus segakooris ja oli ka hinnatud draamanäitleja. 1946.aastal sai Johannes Kullamaast Vaivara naiskoori dirigent ja ligi veerand sajandit juhatas naiste laulmist. Vabal ajal mängis trompetit Sillamäe kinoteatris ja kohalikus kultuurimaja estraadiorkestris. Teeneka orkestrimehe ja dirigendi maine teekond sai otsa 2.novembril 1983.aastal. ( Kasutatud J. Kullamaa enda kirjutatud kroonika materjale).
1775.aastal ehitati Laagna ja Vaivara mõisniku Karl von Sieversi kulul Vaivarasse uhke kivikirik varaklassitsistlikus stiilis, kus oli 425 istekohta. Pühakoda ise õnnistati sisse 10.juulil 1776. aastal püha Neitsi-Maarja nimel. Praeguseks on kirik sõjakeerises hävinud, kuid mälestusena on tahvel ja kujutis ning õpetajate nimed Vaivara vana kalmistu aumüüri paigutatud.
10.juulil 1932.aastal oli Perjatsi rannas Ida-Alutaguse laulupäev, mis lõppes Vaivara Rahvamajas C.Rutoffi näidendi “Väimehed” esietendusega.
Kasutatud isiklikke väljakirjutisi ja kodu-uurija Virve Orava materjale.
ARTUR RUUSMAA