Õppeaasta alles algas ja kõik on veel ees ning palju tuleb ära teha nii pedagoogidel, lastevanematel kui ka õpilastel endil. Esimene ärevus on vaibunud ja esimesed raskused on ületatud. Ühtede jaoks on see viimane aasta koduse kooli seinte vahel, teised aga alles alustasid oma kooliteed.
Klassiõpetaja Andrei Akimov õpilaste Victoria Badanina ja Dmitri Aljoškiniga. ARHIIV
Samas aga mõtlevad Sinimäe põhikooli juhtkond ja õpetajad juba nende laste peale, kes alles aasta pärast koolipinki istuvad. Sarnaselt möödunud aastale hakkavad Sinimäe põhikooli õpetajad ka sel aastal tulevasi esimesse klassi minejaid harjutama koolieluga. Eesmärgiks on lapse igakülgne ettevalmistamine õppetööks, vajalike oskuste ja teadmiste arendamine, koolikorra ja – eluga harjumine ja palju muud. Tegelema hakatakse lastega nii eesti kui ka vene osakonnas. Tulevased õpilased on kooli oodatud kord nädalas – igal teisipäeval. Selle päeva jooksul osalevad lapsed tundides, täidavad erinevaid ülesandeid, suhtlevad kaasõpilastega jne. Lapsed saavad kooli sööklas tasuta süüa ning et päev oleks võimalikult vaheldusrikkas ja mis peamine – lapsele huvitav – mängitakse ka erinevaid mänge ja tegeletakse muu huvitavaga. Taolised teisipäevased koolipäevad toimuvad õppeaasta lõpuni.
Esimest korda esimesse klassi
Taoline tegevus aitab kindlasti kaasa lapse kooliks ettevalmistamisel ja mängib positiivset rolli lapse aklimatiseerumisel kooliellu, kuid sellegipoolest on kooli minek murranguline punkt iga lapse elus, millega võivad peale rõõmude kaasneda ka tugevad üleelamised ja koguni stress!
Kooli minek muudab kardinaalset kogu lapse senist elustiili. Eelkooliealisele omane mängudega täidetud, muretu elu vahetab välja nõudmistest, kohustustustest ja piirangutest tulvil koolielu. Esimese klassi õpilasel võib koolis käimine esimestel päevadel (nädalatel) nõrgendada organismi vastupanuvõimet, võivad ilmneda une- ja söögiisu häired, tõusta temperatuur ja välja lüüa kroonilised haigused. Lapsed võivad kapriisitseda ja ilma nähtava põhjuseta ärrituda ning nutma hakata. Laps võib ootamatult haigestuda ja igal hommikul võib tal olla tavapärasest kõrgem kehatemperatuur. Taolised ilmingud võivad lapse koolist koju jätmisel mööduda. Lapsevanematele võib tunduda, et laps on lihtsalt laisk ja püüab neid petta, kuid see ei ole nii! See kõik võib tõepoolest olla suure koormuse ja pinge tagajärg.
Pedagoogikas nimetatakse sellistest ilmingutest kantud perioodi seitsme aastase kriisiks. Olenemata sellest, kas laps läks kooli kuueselt või seitsmeselt, läbib ta oma arengus mingil momendil sellise perioodi. See võib alata seitsme aastaselt, kuid võib jääda ka ajavahemikku kuus – kaheksa aastat. Sel perioodil muutub kogu lapse psüühika, kujuneb välja tema isiksus, tema füüsilised ja vaimsed võimed, emotsionaalne sfäär ja suhtlusring. Vahel lähevad normid ja reeglid vastuollu lapse otseste soovidega. Nende reeglitega tuleb kohaneda ja enamus esimese klassi õpilasi saab sellega suurepäraselt hakkama.
Perioodi – mil laps peab kohanema kooli põhireeglitega – läbib iga esimese klassi õpilane, ainult et mõnedel lastel kestab see ühe kuu, teistel ühe veerandi ja kolmandatel kogu esimese õppeaasta. Suuremalt jaolt oleneb see lapse individuaalsetest omadustest. Samas oleneb väga palju lapsevanematest ja pedagoogidest. Meie võimuses on olla lapsele toeks kohanemisel ja teha kõik selleks, et see protsess mööduks võimalikult valutult lapse psüühilisele- ja füüsilisele tervisele.
See ongi Sinimäe põhikoolis järgmisel õppeaastal esimesse klassi minevate lastega läbiviidava töö eesmärk.
ANDREI AKIMOV
Klassiõpetaja