Vaivara valla 2009 aasta eelarve

Vaivara valla eelarve, tuh.krooni

Nimi

Täidetud eelarve 2008

Kinnitatud eelarve 2009

%

Maksud

12 158

11 518

94,7

Kaupade ja teenuste müük

1 327

1 542

116,2

Saadud toetused

6 788

4 482

66,0

Muud tulud

24 391

21 188

86,9

TULUD

44 665

38 730

86,7

Materiaalsete varade soetamine

11 795

2 442

20,7

Subsiidiumid ettevõtlusega tegelevatele isikutele

3 801

1 422

37,4

Sotsiaaltoetused

2 260

2 398

106,1

Muud toetused

1 394

815

58,4

Personalikulud

16 087

15 679

97,5

Majandamiskulud

16 478

14 363

87,2

Muud kulud (va intressid)

195

770

394,5

Intressi-, viivise- ja kohustistasukulud

378

585

154,9

KULUD

52 387

38 474

73,4

Kohustuste suurenemine (+)

12 700

-

Kohustuste vähenemine (-)

- 1 071

- 2 326

FINANTSEERIMISTEHINGUD

11 629

- 2 326

2009 aasta eelarve kinnitas vallavolikogu 26.märtsil.

Esimene eelarve lugemine vallavolikogus toimus juba detsembris. Kriisiolukorda arvestades kestis eelarve arutelu ja muudatuste tegemine märtsikuu lõpuni. Eelarve tähtsamad näitajad on ära toodud ülalasuvas tabelis. Võrdluseks on toodud eelmise aasta eelarve näitajad.

Eelarve tuluosas on oodata sissetuleku langust maksude poole pealt. Eriti üksikisiku tulumaksu osas, kuna  riik on vähendanud üksikisiku tulumaksust  laekuva summa osa omavalitsusele. Samuti ei usu, et meie valla elanike sissetulekud eelmise aastaga võrreldes tõusevad. Neid kahte asjaolu olemegi eelarve koostamisel arvestanud.

Planeeritud omatulu on suurem, kui eelmisel aastal. Tulukasv tuleneb sellest, et valla lasteaias käivad lapsed teistest omavalitsustest.

Olulist toetuste vähenemist on oodata riiklikelt asutustelt. Nii näiteks on valla teede remondile eraldatav summa eelmise aastaga võrreldes neli korda väiksem. Seda enam tuleks ära märkida, et erinevatesse fondidesse on esitatud  rida projekte, kust ootame raha nende realiseerimiseks. Need summad jõuavad meie eelarve tuludesse siis, kui vastavad otsused finantseerimiseks on tehtud.

Tulude viimasel real olev „muud tulud“ on Vaivara valla jaoks põhiliseks tulude allikaks. Tulenevalt kehtivatest õigusaktidest (maapõueseadus, veeseadus, saastetasu seadus), peavad meie territooriumil asuvad energeetika ettevõtted keskkonnakasutuse eest tasuma riigile keskkonnatasu, millest osa laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Arvestades üldist majanduslangust, võivad need tulud langeda ja oleme sellega ka arvestanud.

Võrreldes eelmise aastaga on tulude maht eelarves vähenenud 13,3% .

Kulude maht väheneb 26,6%.

Teede kapitaalremont. Kui kahe eelmise aasta jooksul eraldasime eelarvest erinevate valla objektide tarvis üle 30 miljoni krooni, siis sellel aastal vaid 2,4 miljonit.

Oluliselt väheneb sellel aastal toetus valla tütarettevõttele KA Vaiko AS. Ette on nähtud selleks 1,4 miljonit krooni. Sellele vaatamata kindlustame jooksvate majanduskulude olemasolu, kui ka omaosaluse finantseerimise mahukate investeerimisprojektide realiseerimiseks elamu-kommunaalmajanduse infrastruktuuri parandamiseks.

Valla sotsiaaltoetuste osamaht suureneb, samuti väljamakstavate toetuste arv. Vallaelanike tarvis on planeeritud selleks 2,4 miljonit krooni.

Toetus mittetulundusettevõtetele.

Vaivara Sinimägede Sihtasutusele eraldatakse 250 tuhat krooni sihtotstarbeliselt korteriühistute toetuseks. Vaivara Kalmistutele eraldatakse 240 tuhat krooni. Maarahvaselts Vanatare MTÜ, Vaivara Sõnn MTÜ, AMV Racing MTÜ ja teised kolmanda sektori asutused, kes õigeaegselt esitasid oma finantseerimistaotlused, saavad samuti toetust. Selleks otstarbeks eraldame vahendeid samapalju kui eelmisel aastal.

Personalikulude kohta võib öelda, et töökohtade kaotamist nii vallavalitsuses kui ka allasutustes selles eelarves ette ei ole nähtud. Põhipalk säilib töötajatel eelmise aasta tasemel, aga oluliselt vähenevad lisatasud.

Majanduskulud vähenevad eelmise aastaga võrreldes 2 miljonit krooni ja see tähendab, et remonditöödeks, inventari soetamiseks ja tähtpäevade tähistamiseks on planeeritud  minimaalselt rahalisi vahendeid. Paljud tähtsad ettevõtmised ei mahtunud seega käesolevasse eelarvesse.

Reservfondi maht ületab oluliselt eelmist aastat. Põhjus on lihtne. Keerulises finantsolukorras on selle olemasolu hädavajalik ettenägematute eelarveliste küsimuste lahendamiseks.

Laenuintresse on planeeritud tasuda 585 tuhat krooni ja põhilaenu järelmaksu 2 326 tuhat krooni.

Vastavalt kinnitatud eelarvele peab jääma 2010 aasta alguseks valla kontole 2,1 miljonit krooni.

Lõpetuseks võin öelda, et vallavalitsus omab eelarve näol üksikasjalikku finantsplaani, mis võimaldab kiiresti reageerida võimalikele muutustele tulubaasis, korrigeerida kulusid ja leida asjalikke lahendusi vallavolikogule esitamiseks.

ALEKSANDR PAHOMOV

vallavalitsuse rahandusosakonna juhataja

Sildid:

Kommenteerimine on suletud.