Kolmanda aastatuhande alguses, üheksandal aastal, peale jaanipäeva, võttis Vaivara rahvas autobussiga ümber Peipsi järve sõita. Bussi oli tellinud Sinimäe Põhikooli direktor Evald Teetlok ja kõik sõitjad olid selle üle väga rõõmsad, sest jalgsi on nii pikka maad väsitav käia.
Kooliekskursioonile oli tulnud majanduslike raskuste kiuste ka kümmekond õpilast ja mõned õpetajad. Ekskursioonil osales vallarahvast, nende sõpru, huvilisi ja huvikeskuse töötajaid.
Esimese suurema asulana jäi teele Tartu linn, mis pidi olema Eestis suuruselt teine ja pika ajaloo ning paljude vaatamisväärsustega. Kahjuks ei olnud seekord nimetatud linnaga pikemalt aega tutvuda.
Eesti ja Vene vaheline ajutine kontrolljoon, mida mõned isikud ka piiriks peavad, oli maha tõmmatud suhteliset suvalisse kohta keset Setumaad. Kontrollpunkti valvasid muideks piirivalvurid, tolliametnikud ja üks väiksemat sorti ketis olev krants
Teisel pool ajutist kontrolljoont uurisime Petseri kloostrit, Pihkva, Oudova ja Peterburi linna, Kroonlinna Kotlini saarel ja purskkaeve Peterhofi lossi juures. Tagasisõidul õnnestus näha Jaanilinna ehk Ivangorodi ja teiselpool järjekordset ajutist kontrolljoont, milleks seekord oli millegipärast Narva jõgi valitud, vana ja ajaloolist linna Narvat.
Endistel soome- ugri asustusega aladel teiselpool Peipsi järve oli vaatamiseks väga suures koguses Vene riigi hiilgust ja viletsust. Kumba rohkem, on raske öelda, peab oma silmaga nägema.
Allakirjutanu jäi reisiga väga rahule, eriti meeldis paadisõit Peterburi kanalitel ja Neeval. Samuti tänan reisiseltskonna nimel giid Ennu ja bussijuht Valerit.
SVEN UDAM