15. ja 16. augustil osales Vaivara valla 45- liikmeline delegatsioon Mõnistes projekti „Saame kokku – põhi, lõuna, ida, lääs”
Järgnes seltskondlikum osa, kus võeti mõõtu köieveos ... / MARET EMAJÕE
lõppüritusel.
Esimesel päeval koguneti Mõniste mõisaparki nelja valla (Mõniste, Lümanda, Vaivara ja Viimsi valla Prangli saar) ühiseks rongkäiguks. Rongkäiku juhtis Mõniste motoklubi „Wildhogs” mootorratturite kolonn, kandes osalevate delegatsioonide lippe.
Kohalesaabunuid tervitasid projektijuht Katrin Roop ning Mõniste vallavolikogu esimees. Järgnes hoogne „Tuljak” Lümanda ning Mõniste rahvatantsijatelt. Peo ametlik osa tipnes nelja valla koostöölepingu piduliku allakirjutamisega. Vaivara valda esindas volikogu aseesimees Evald Teetlok.
Järgnes seltskondlikum osa, kus võeti mõõtu köieveos, osavusmängudes ja teatejooksus ümber järve. Söödi võrokeste sõdurisuppi, ujuti järves; sõlmiti uusi tutvusi ja taasavastati mõnedki vanad. Uudistati üksteise käsitöö – ja kunstinäitusi ning tehti ostukaupa. Aitäh kõigile, kes Vaivara näitusepaviljoni omanäoliseks tegid!
Isetegevuskavad tõid kõige selgemini välja iga osaleja eripära. Imetlesime Saaremaa rahvatantsijate lihvitud etteasteid. Kui mõne kollektiivi järjepidevus ei ole katkenud 1930.- test aastatest tänapäevani, siis tuleb tunnistada, et nende esinemise ajal tundis vist igaüks „ilusat helesinist kadedust”. No kui meie ükskord ka suudaks…
Vaivara valla kava tutvustas meid kui „Eesti oma Idamaad” – nii heas kui ka komöödiažanrile omaselt pisut (enese)kriitilises võtmes.
Igal juhul suur tänu idamaistele tantsutüdrukutele Sinimägedest ning „Vanatare” näiteringile. Soe käepigistus tantsujuht Alla Elovikovale ja näitejuht Edith Johansonile. Pisike pai ka ootamatult lisandunud näitlejale, kohalikule vabapidamisel taksikoerale. Komöödia edu teatavasti seisnebki selles, et publik rohkem naeraks!
Vaivara järel suutsid pealtvaatajate südamed ühe hoobiga sulatada Mõniste tillukesed, kuid etteastesse väga põhjalikult süvenenud peotantsijad. Oli laulu – tantsu kõigilt vanusegruppidelt ning kava lõpetas särtsakas tants Mõniste põhikooli selle aasta lõpuklassilt. Tantsuõhtu ansambliga ”Nõel” kestis aga üle kesköö.
Vaatamata (või tänu…?) improviseeritud öölaulupeole Kuutsi rahvamajas, olid pühapäeva hommikul kõik juba varakult ärkvel. Telgismagajatele lisas iseäranis reipust võimalus ärgata, jalad vees. Öö rahvamajas veetnutel nii hästi muidugi ei läinud, nemad pidid dušiga leppima.
Hommikukohvi järel oli delegatsioonijuhtidel väike vestlusring Murtud Rukkilille Ühingu esimehega, et arutada edasisi koostöövõimalusi. Järgnes ajalootund ning ekskursioon hävinud Eesti kodu mälestusmärgi juurde, Metsavenna tallu, Mõniste koduloomuuseumi ning maanaiste seltsi ja noortekeskuse ruumidesse. Lahkuda ei suudetud Saru ristimetsast (kiireimad välenäpud tõid paarikümne minutiga välja tubli sousti jagu kukeseeni, ülejäänud korilased keskendusid vastavalt oma huvialadele, kas marjadele, samblikele või muudele metsataimedele) ega Mõniste Metsanotsude – peenikeeli „Wildhogs”- motoklubist. Unimoto nimelise isetehtud sõiduriista sooritust paluti ikka jälle korrata, uudistati- pildistati ka poerattaid ning küsimusi lahkele motorahvale jätkus kauemaks.
Lõpupiknikuks koguneti Kuutsi rahvamaja parki. Veel tunnikese võis kuulda saare, vene ja võro kiilt segiläbi rannikumurdega ning oligi aeg hüvasti jätta.
Tean päris kindlasti, et täna liiguvad kõigi nelja Eestimaa ääre-, vabandust, tippvalla külaliikujate ja kultuuritegijate peades kõige erisugusemad plaanid edaspidiseks koostööks. Täname selle eest Katrinit, Merikest, Avet, kõiki pooltsada vastuvõtutoimkonnas kaasa löönud võrulast ning Mõniste valla ja osalenud delegatsioonide lahket rahvast.
Ehk kohtume kord ka siin, Eestimaa idatipus?
KAI KIIVER
Vaivara huvikeskuse juhataja