2. septembril 1996. aastal avati Vaivara raudteejaama juures mälestuskivi, meenutamaks 1943-44 aastail Vaivara koonduslaagris hukkunuid. Mälestuskivi püstitamist organiseeris Ida-Viru SOMS-i liige Arvo Puu ja tal oli mitmeid kohtumisi juudiorganisatsioonide esindajatega, et kivi püstitamine kulgeks ilma probleemideta. Võib lisada, et see üritus toimus ilma suure reklaamikärata ja propagandata.

Augustikuu ajalehes tavapärast ajaloo ülevaadet polnud, sest Arthur Ruusmaa viibis Inglismaal, kus andis ka rüütlivande ja sai rüütliseisuse. / ERAKOGU
9. septembril 1890. aastal sündis Vaivaras Karl-Johannes Terras – tulevane Eesti Vabariigi riigisekretär (alates 1921. aastast), 1934. aastast Eesti Spordi Keskliidu juht, 1936. aastast Eesti Olümpia Komitee liige ja 1939. aastast EOK eluaegne liige. Tema teeneks oli ka Eesti esimese küla jalgpallimeeskonna asutamine ja see oli Perjatsi jalgpallimeeskond (siia võib faktina lisada, et sel aastal sai Eesti jalgpall 100 aastaseks).
K-J. Terras suri 25.12.1942. aastal. 9.09.2008 avati Karl Johannes Terrase sünnikohas Perjatsi külas Lellomäe talu maadel mälestuskivi.
16. septembril 1944. aastal, 65 aastat tagasi, andis Hitler välja käsu, millega hakati ellu viima plaani „ASTER” – Saksa vägede väljaviimist Eestist ja Põhja-Lätist. See plaan õnnestus hästi, kuna saksa abi ja toeta jäänud eestlastest väeosad suutsid Vaivara lahingutes liini pidada ja Nõukogude Armee edasitungi seisma panna, mis võimaldas nii sakslastel kui ka teistel nii meritsi kui ka maad mööda taanduda.
24. septembril 1900. aastal sündis Vaivaras spordimees Anton Plink, kes Tartus õppides alustas sportlasteed Tartu Kalevis ja võimlemisseltsis „Sport.” Õpingute lõppedes tuli kodukanti tagasi ja tegutses kohalikus spordiseltsis „Aberg.” Edukamateks aladeks kujunesid maadlus ja tõstmine. 1923-1924. aastal võitis ta Virumaa meistritiitlid maadluses ja 1923. aastal ka tõstmises (toona oli see nn ”amatöörsportlase” kõrgeim tiitel) ja samadel aastatel esindas ka edukalt samadel aladel Vaivara kaitseliitlasi. Osales ka vabatahtlikuna Eesti Vabadussõjas Narva rindel ratsa polgu võitlejana ja hiljem töötas põllumehe ja viinameistrina. A. Plink suri 10.03.1964. aastal Jõgeval.
25. septembril 1895. aastal sündis Vaivara vallas tulevane sõjaväelane, nooremohvitser Jaan Vodja, kes tsaariarmee ridades pälvis 4. ja 3.järgu Georgi risti ja Eesti Vabadussõja teeneid hinnati II liigi 3.järgu Vabadusristiga (kõik need autasud olid isikliku vapruse ülesnäitamise eest – seega igati vapper sõjamees).
Surmadaatum teadmata, kuid on teada, et on maetud Sininõmme kalmistule.
ARTHUR RUUSMA