Elu on antud elamiseks ja igaüks püüab oma elu ise elada.
„Püssi ostis isa mulle, kui olin 12 aastane.“ / Erakogu
Milliseks see aga kujuneb. Oleneb paljudest asjaoludest: elukeskkonnast, perekonnast, sõpradest, võimalustest, omaenese soovidest ja tuhandest pisiasjast, millega igapäevaselt kokku puutume.
„Püssi ostis isa mulle, kui olin 12 aastane. Jahipileti saamiseks pidi sel ajal 16 täis olema – siis pääses eksameid tegema,“ räägib minu vastas istuv Vaivara vallavalitsuse metsandusspetsialist, viimastel kohalike omavalitsuste valimistel vallas enimhääli saanud Jüri Kiik.
Jüri sõnul jagati siis eksami sooritanud jahimehehakatised kogemustega jahimeeste hoole ja valve alla laiali. „Siiani on hea meenutada, et oli inimesi, kes noortega jamada viitsisid ja oma kogemusi jagada raatsisid,“ räägib Jüri.
Nooruses jahipidamise „viirusest nakatunud“ meest võib nüüdseks juba julgelt elupõliseks kala- ja jahimeheks nimetada.
„Põdrajaht algas 15. septembril ja siis oli lubatud peibutus-, varitsus- , või hiilimisjaht.
„1. oktoobrist võib põtra jahtida, lisaks eelpooltoodud jahipidamisviisidel, veel ka koertega ja ajujahi taktikat kasutades,“ räägib mulle Jüri, lisaks mitmete aastate jahialast statistikat ette vuristades.
Tema sõnul kasutatakse siinkandis põtrade tabamiseks rohkem ajujahti, kuna see on kollektiivne jahipidamisviis ja kui jahiseltskond koosneb 20-30 inimesest, siis on see ka kõige efektiivsem moodus põdra „maha võtmiseks“.
Kuigi viimast jahti kroonis edu – tabati suur põdrapull, ei ole saaklooma tabamine jahi juures Jüri sõnul kõige tähtsam. „Jahipidamine on eelkõige ajaveetmine. Kui istud suurema osa oma päevast kabinetis, siis pole tähtis, kas jaht on edukas või mitte. Värskes õhus, looduse vaikuses liikumine on juba omaette midagi väärt,“ selgitab ise metsandusspetsialistina suurema osa oma tööajast värskes õhus viibiv mees.
Jüri sõnul kütitakse põtrade, metskitsede ja metssigade kõrvalt ka hunte, kuigi võsavillemite tabamine võtab rohkem aega ja kannatust, ning seetõttu pole see eriti populaarne.
Möödunud talvel ka Vaivara vallas palju kurja teinud kiskjate jahi esmaseks tingimuseks on lume olemasolu – siis on loomade jäljed näha ja tabamine sellevõrra reaalsem.
Jüri sõnul pole hetkel veel teada, kas sel talvel hallivatimehi kimbutama minnakse, kuid kui tõeline talv käes ja vajadus püssihaaramise järele olemas, siis seda ka tehakse.
Jahipidamine on üks, kuid tähtis osa Jüri elamise viisist.
ALAR TASA