„Sojad onvad ike Vaivaru purustanud. Oli Pohjasoda, see äviti Vaivara maa pealt. Vaivaru mies ehiti ike oma kodo üles. Oli esimene ilmasoda, Vaivaru jäi alles. Põllumies aris polda ja kasvati karja. Toine ilmasoda tegi oige pali paha.
Osa töögrupist välitöödel. / HELMI KALJURAND
Lennuti inimesed müeda ilma laiali.
Pali aastasi on müeda läind, aga Vaivaru ootab ike omi piigalapsi ja poigi kodusid rajama. Eiga kodod muidu ei touse, kui ise käsi külge ete pane, et oleksivad jälle oites ounapuud ja oue pial pieni lapsi joaksmas. Oidage hanges tuld ja korgel Vaivaru vaimu! Pidage mieles mei esiemade ja esiisade kõnepruuki! Tulga kodo tagasi,“
ütles üks väheseid murdekeele kandjaid, õpetaja ja kodu-uurija Tanilaia põlistalust, kadunud Aino Pressi.
(Üles kirjutanud Vaivara kodu-uurija Hilja Tartlan 2000-2001.)
Iga järgnev põlvkond kriibib eelneva loodut ja jätab oma jäljed. Eriti jõhkralt on nii toimetatud Vaivara maadel. On jälgi muinasaja asustusest, kiviajast ja pronksajast. Intensiivne asustamine algas nähtavasti 14.sajandist – enne Liivi sõda on nimetatud juba 24 küla, 2 mõisa. Rootsi võimu ajal lisandus 7 mõisa. Suur näljahäda, Põhjasõda ja katk hävitas enamuse Vaivara rahvast. 18.saj. eraldus Vaivara iseseisva kihelkonnana Jõhvist. 19.saj. oli kihelkonna areng väga tempokas, oluline selles oli postitee ja raudtee rajamine. Oma sügavad jäljed jätsid I MS ja Vabadussõda. II MS järel oli kadunud 29 Vaivara küla, 15 mõisast ja koolist ning 3 kirikust ja enamuses taludest olid alles vaid armetud varemed. Lõhutud oli teedevõrk, sõjarajatised kulgesid läbi surnuaedade ja pikki rannikuid. Sinimäed nägid välja nagu kõrvetatud oinapead. Elanikud olid sõja eest evakueeritud ja tagasi tulemiseks ei olnud neil kohta. Pea inimtühjaks tehtud maale ehitati elektrijaamad, nende tarvis Narva veehoidla ja põlevkivikarjäärid – täitepinnaseks teede ja ehitiste rajamiseks sobisid hästi Kirikumäe, Sinimägede, Laagna ja Hiiemetsa hiiemägede, Vodova, Meriküla ja Kudruküla liivakünkad ja kruusavarud.
Pärandkultuuri uurimise töörühm ootab 29.jaanuaril 2010. aastal kell 15. 00 huvilisi Laagnale Vanataresse, et osa saada käesoleval aastal tehtust ja jätkamise plaanidest.
HELMI KALJURAND