2.detsembril 1904. aastal sündis Helsingis väljarännanud eestlaste peres tulevane Sinimägede lahingute sangar Georg Sooden.1907. aastal tuli pere Eestisse ja asus elama Jõhvi, kus G. Sooden lõpetas Jõhvi Keskkooli 3 lennus 1924. aastal ja läks edasi Sõjakooli, mille lõpetamise järel töötas kaadrisõjaväelasena Kaitseliidu Viru Malevas ja oli ka Kaitseliidu Jõhvi Malevkonna pealik. 1940. aastal mobiliseeriti Punaarmeesse, kus
ARHTUR RUUSMAA
peagi andis end sakslastele vangi ja sai vabatahtlikuna idapataljoni võitlejaks. Peagi sai Soodeni pataljonist üks väga võimekas väeüksus ja Georg Sooden sai ise mitu hüüdnime: „meie vana“ , „vana jüri“, „vana koll“.
1944 aasta märtsis tulid nn Soodeni mehed Narva rindele, kus Soodeni juhitav 20. SS relvagrenaderi diviisi 47 rügemendi 1. pataljon võitles Krivasoos ja pani Punaarmee pealetungi seisma. Peagi sattusid mehed tulistesse lahingutesse Vaivara vana kalmistu rajoonis, kus 28. juulil 1944. aastal langes Georg Sooden oma punkri ees (mõni aeg tagasi oli see koht ka märgistatud) ja maeti Jõhvi vabadusplatsile Vabadussamba lähistele. Peagi maeti tema juurde ka langenud võitluskaaslane Raul Jüriado. Major (hauptsturmfürer) Georg Soodeni autasude hulka kuulusid 1ja 2.klassi raudrist, Talvesõja medal ja Idaala vaprusmärk.
20. juunil 1996. aastal pandi Georg Soodeni ja Raul Jüriado hauale mälestuskivi, mis õnnistati sisse sama aasta võidupühal.
3. detsembril 1904. aastal sündis Narvas raamatukaupmehe perekonnas prosaist ja kiriku-õpetaja Johannes Hiiemets, kelle elutööks kujunes Torma kihelkonna ajaloo kirjapanemine (kaitses 3. 02. 1933. aastal teoloogia magistri kraadi saamiseks). On olnud Avinurme kiriku õpetaja.
Hukati 24. aprillil 1942. aastal Kirovi vangilaagris.
5. detsembril 1899. aastal sündis mitmekordne Narva garnisoni meister, kolmekordne maailmameister ja kahekordne hõbemedalimees laskmises Aleksander Reinvald.
Suri 25. septembril 1948. aastal Tallinnas.
6. detsembril 1844. aastal esitas Peterburi pankur, Narva Kalevi-ja Linavabriku omanik parun A. Steiglitz rahandusministrile projekti Peterburi – Narva –Tallinn – Paldiski raudtee rajamiseks ja selleks nähti ette Narva jõe süvendamine ja sadama väljaehitamine. Narvast pidi sellega saama Peterburi meresadam ja see pidi ka kaasa aitama Peterburi raudteejaama kaudu ühenduse loomist Baltikumi ja Poola vahel.
Raudtee ehitamine algaski paarkümmend aastat hiljem ja pidulik avamine oli novembris 1870. aastal, õnneks süvendustöid ette ei võetud ja sadamat ka ei ehitatud. (A.R.)
30. detsembril 1959. aastal anti käiku Balti Soojuselektrijaama esimene turbiinblokk. Jaam ise sai lõplikult valmis alles 7 aasta pärast 1966. aastal.
Soovin Vaivara rahvale HEAD UUT AASTAT!
ARTHUR RUUSMAA