1. jaanuaril 1890. aastal sündis Kudrukülas Vabadusristi kavaler leitnant Robert Maibaum, langes Uderna all 21. 09. 1919. aastal ja on
maetud Kudrukülla.
2. jaanuaril 1991. aastal alustas tööd regionaalraadio „Viru Raadio“ ,esimesest koosseisust töötasid lõpuni Alar Tasa ja Anne Jundas ning praegu elab see raadio Vaivara veebiraadio näol edasi.
6. jaanuaril 1949 . aastal muudeti Sillamäe asula TÖÖLISASULAKS, see tõi kaasa parema varustatuse ja nii mõnedki hüved veel ja Sillamäe omandas oma tõelise pale, sest kadus nn kummituslinn (aadressi järgi linn nr.1 ja post liikus läbi Moskva). Sillamäe ju ehitasid taas üles tööpataljonidesse kuuluvad mehed, need, kes kunagi olid teeninud Punaarmee vastu võitlevates vägedes ja kes ei olnud rahul nõukogude korraga. Siia sattus ka palju võrumaalasi, kuid keegi ei tulnud tagasi oma kodukanti, vaid peale vabanemist liikusid Kunda, Narva ja Tallinna suundades. On teada, et seda asulat (tulevast linna) toodi rajama ka eestlased, kes oma nn „vägitükkide“ eest olid saadetud Siberisse. Nende mälestustest selgub, et see teade võeti suure heameelega vastu, sest kodumaal vireleda ja surra oli tuhat korda parem, kui kaugel, kaugel Siberis..
15. jaanuaril 1930. aastal sündis kauaaegne Kohtla-Järve linna kunstiklubi liige Nikolai Pakki, kes on teinud mitu isiknäitust Põlevkivimuuseumi näitusesaalides ja tema pintsli all on leidnud jäädvustamist ka Vaivara kandi loodus ja põlevkiviteema. Tema töid on Põlevkivimuuseumi kunstikogus.
20. jaanuaril 1900. aastal sündis Peetri vallas II liigi 3.järgu Vabadusristi kavaler, reamees Robert Treier. Tema edasine elutee on teadmata.
24. jaanuaril 1900. aastal sündis Vilja vallas Peterburi kubermangus tulevane nooremallohvitser, II liigi 3.järgu Vabadusristi kavaler Adolf Kuusk. Oma teenistust sõjamehena alustas vabatahtlikuna Ingeri rügemendis ja 1919 aasta mais osales edukal dessandil Luuga jõe suudmes. Hiljem teenis 4. jalaväerügemendis 3. kuulipilduja kompaniis ja vabadussõja järel oli üleajateenija 1.suurtükiväe õppekomandos. Läks erru 1923.aastal.
Tema oli VRVÜ Narva osakonna liige. Edasine elutee teadmata.
ARTHUR RUUSMAA
