On jaanuar….

    Pakane paugub ja lund on oodatust rohkem. Kas jälle kord oleme rahulolematud?

ANNE JUNDAS

ANNE JUNDAS

Ei, sugugi mitte, sest sellist talve oleme pikisilmi oodanud. Võiks ehk küll veidi soojem olla, aga ei ole hullu, sest pole olemas halba ilma, vaid on olemas vale riietus. Kasukad selga, käpikud kätte ja kellel vildid veel olemas, siis need loomulikult jalga. Meil on pööraselt vedanud, et elame paigas, kus on neli aastaaega ja kus talv on ikka talv – lumega ja puha! Ausalt öeldes olin juba ära unustanud, kui kaunid on härmaehtes puud ja kui imelised on aknale külmataadi poolt joonistatud jäälilled….

    On jaanuar….Sel aastal tundsid koolijütsid oma talvisest vaheajast kindlasti suurt rõõmu, sest mis võib olla mõnusam kohevast, pehmest lumehangest, kuhu võib sisse hüpates üleni ära kaduda! Rääkimata juba suusaradadest ja liuväljadest, kus jätkus tegevust terveks päevaks.  Tuleb meelde oma kooliaeg, kui pärast tunde sai kohe suusatama ja õhtul liuväljale uisutama mindud. Aga millal me siis õppisime? Loomulikult öösel, aga pean kohe tunnistama, et ega hinded polnudki viletsad, sest olime terved ja rõõmsameelsed ning stressi polnud me mitte uneski näinud.

    On jaanuar….Tervelt kuu aega oleme juba uues aastas elanud. Aeg on läinud lennates ja uskuge või mitte, edasi läheb ta samas tempos. Aga päevad muutuvad vähehaaval pikemaks, seega on tegutsemiseks rohkem aega. On inimesi, kes just uue aasta algul annavad endale lubaduse, millestki senisest loobuda, või võtavad endale mõne uue kohustuse. Teised ei ole seda kunagi teinud. Samas lubame pea iga päev midagi oma lastele, oma abikaasale, oma sõpradele.

 Lubaduste täitmist, soovide täitumist ja talvemõnude nautimist!

ANNE JUNDAS

Kommenteerimine on suletud.