„Tulge siia tahapoole, siin on veel paar kohta,“ kõlas jaanuarikuu viimasel reedel Vanatares, kui sinna sisenesid viimased tulijad.
-
- Suurt huvi äratas Helga Libene Vaasi kõrtsi suure tuhatoosiga ja veel mitme asjapulgaga / ALAR TASA
-
- Kotšnevi lossiproua oli oma toatüdrukule Elisabethile, kes oli Ottilie Koitla tädi, kinkinud ajavahemikus 1903 – 1919 rõivaid, mida Ottilie koos kaaslastega ka kohalviibijaile demonstreeris / ALAR TASA
-
- „Tulge siia tahapoole, siin on veel paar kohta,“ kõlas jaanuarikuu viimasel reedel Vanatares, kui sinna sisenesid viimased tulijad / KAIRI KALJURAND
Just selle päeva õhtupoolikul ootas Vaivara pärandkultuuri uurimise töörühm Vanatare seltsimajja kõiki, kes soovisid osa saada töörühma poolt möödunud aastal korda saadetust ja tundsid huvi ka uuringute jätkamise plaanide vastu.
„Möödunud aasta veebruaris käivitus projekt „Metsanduslik pärandkultuur – ühise kultuuriruumi avardaja“. Tegevuste rahastaja oli Euroopa Liit Interreg IVA Kesk-Läänemere programmi Lõuna-Soome ja Eesti piireületava koostööprogramm ja Riigimetsa Majandamise Keskus,“ selgitas Helmi Kaljurand, Vaivara valla inventeerija.
Pea kogu 2009 aasta tegeles seltskond vabatahtlikke Vaivara pärandkultuuri kaardistamise – inventeerimisega. Kirjeldatud sai ligi 400 objekti.
Et neid objekte ära tunda, siis kõigepealt toimusid inventeerijate koolitused ja siis kaevuti arhiividesse ja vanadesse kaartidesse.
„Esimestel töökoosolekutel otsisime vanadelt kaartidelt, arhiividest, muuseumidest ja ka internetist andmeid oma tööpiirkonna asustuse, kohanimede ja ajaloo kohta. Pärast välitööde koolituse läbimist alustasime aga objektide kaardistamist looduses,“ rääkis üks töörühma liikmeid Heini Reiman, lisades, et kõige selle juures olid suureks abiks nii vallaametnike kui ka kohalike inimeste käest saadud info.
„Iga järgnev põlvkond kriibib eelneva loodut ja jätab oma jäljed. Eriti jõhkralt on nii toimetatud Vaivara maadel, kus siiski on võimalik leida jälgi muinasaja asustusest, kiviajast ja pronksajast,“ rääkis Helmi Kaljurand.
Ta tuletas kohaletulnutele meelde, et intensiivne asustamine algas siinkandis nähtavasti 14.sajandist – enne Liivi sõda on nimetatud juba 24 küla ja 2 mõisa. Rootsi võimu ajal lisandus 7 mõisa. Suur näljahäda, Põhjasõda ja katk hävitasid enamuse Vaivara rahvast. 18. sajandil eraldus Vaivara iseseisva kihelkonnana Jõhvist. 19. sajandil oli kihelkonna areng väga tempokas, olulist osa selles mängisid postitee ja raudtee rajamine. Oma sügavad jäljed jätsid Esimene Maailmasõda ja Vabadussõda.
Teise Maailmasõja järel oli kadunud 29 Vaivara küla. 15 mõisast ja koolist ning 3 kirikust ja enamuses taludest olid alles vaid armetud varemed. Lõhutud oli teedevõrk, sõjarajatised kulgesid läbi surnuaedade ja pikki rannikuid. Sinimäed nägid välja nagu kõrvetatud oinapead. Elanikud olid sõja eest evakueeritud ja tagasi tulemiseks ei olnud neil kohta. Pea inimtühjaks tehtud maale ehitati elektrijaamad, nende tarvis Narva veehoidla ja põlevkivikarjäärid – täitepinnaseks teede ja ehitiste rajamiseks sobisid hästi Kirikumäe, Sinimägede, Laagna ja Hiiemetsa hiiemäe, Vodova, Meriküla ja Kudruküla liivakünkad ja kruusavarud.
Väga huvitava uurimustöö Vaivara mõisate kohta esitas Kaarel Tamm, sõdadest Vaivaras rääkisid Sven Udam ja Tõnis Tolpats ning põgusa ülevaate ennesõjaaegsest ettevõtlusest andis Heini Reiman.
Oma mälestusi jagasid Jüri Jõgisoo, Tanel Mazur, Peeter Tuuder, Astrid Orgulas, Jüri Telska ja Heinar Jaakson.
Lisaks mälestustele oli ka huvitavaid esemeid kaasa toodud. Kotšnevi lossiproua oli oma toatüdrukule Elisabethile, kes oli Ottilie Koitla tädi, kinkinud ajavahemikus 1903 – 1919 rõivaid, mida Ottilie koos kaaslastega ka kohalviibijaile demonstreeris. Suurt huvi äratas Helga Libene Vaasi kõrtsi suure tuhatoosiga ja veel mitme asjapulgaga, mille otstarvet kohe öeldagi ei osatud.
Vaivara vallas on selleks korraks kaardistamine lõpetatud. Helmi Kaljurand kinnitas, et lisaks suurepärasele töörühmale olid suurimad abilised Jüri Jaska Mustaninast, Jüri Lippo Udriast, Helga Libene Peeterristist ja seejärel kogu see seltskond, kes Vanatares viibis.
Andmed kontrollitakse ja seejärel lisatakse need Maa-ameti kodulehel paiknevasse avalikult kasutatavasse andmebaasi http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. Seal saavad juba kõik huvilised neid kasutada või nendega tutvuda. Vaivara valla iseloomulikemad objektid kajastatakse projekti lõpul ilmuvas maakonnaraamatus.
Välitööde lõpuga kindlasti ei lõpe pärandkultuuriga tegelemine vallas. Kindlasti jäi kaardile veel mitmeid valgeid laike ja kuulmata palju huvitavaid lugusid ümbruskonna kohta. Objekte, mis inventuuri käigus on leidmata jäänud, saab alati juurde lisada, tehes seda RMK (www.rmk.ee) ja Eesti Metsaseltsi (www.metsaselts.ee) kodulehel.
Lõpetuseks veelkord tänud kõigile valla elanikele, kes jagasid väärt infot ja oma mälestusi ning andsid juhtnööre objektide leidmiseks.
ALAR TASA