1.veebruaril 1875. aastal sündis Narva Kreenholmis (mitte tehases, vaid linnaosas, siin asus ka sünnitushaigla) Eduard Säkk, kes hariduse sai
Artur Ruusmaa
Kreenholmi vabriku algkoolis (1882-1885). Sellele järgnes neli aastat kooliteed Narva Linnakoolis ja veel kuus aastat Narva Gümnaasiumis. Edasi läks õppima Peterburi tehnoloogia instituuti, mille lõpetamise järel 1901. aastal alustas insener-.tehnoloogina tööd Moskvas ja selle ümbruses, töötades sealmail 1905. aastani, mil tuli Eestisse tagasi. Töötas aasta Tallinna gaasivabriku ja vesivarustuse di-rektorina, kuid kuna tung oli kaugemale, siis sai ta järgnevatel aastatel tööd ja leiba Ivanovo-Voznessenskis tekstiili ja mehaanikavabrikute juhina. 1918. aastal tuli Eestisse tagasi ja oli ametis Kolmandas Ajutises Valitsuses 27.11.1918 – 09.05.1919 ja teises Eesti Vabariigi Valitsuses 18.11.1919 – 27.07.1920 teedeministrina. Asutavasse Kogusse valiti tööerakonna nimekirjas. 1921. aastast pidas tehnikakontorit ja oli ka ettevõtja. Oli ka Kaubandus-Tööstuskoja Nõukoja abiesimees1925-1929, Eesti Panga ekspert. 1896. aastal Peterburis õppides (toona õppis ülikoolis matemaatikat, kuid peagi läks tehnoloogia instituuti) oli Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliige.
Kodanliste teenete eest (majanduselus) annetati E. Säkkile III liigi 1. järgu Vabadusrist (sama autasu sai ka keemik Karl Luts keemiatööstuse teenete eest- A.R).
Eduard Säkk suri 12. oktoobril 1943. aastal Novosibirskis.
2. veebruaril 1900. aastal sündis Järvamaal Aleksander Linde, kes Eesti Vabadussõjas teenis 1. jalaväerügemendi 12 kompaniis ja pälvis teenistuse eest II liigi 3. järgu Vabadusristi.1 940. aastal kuulus Linde Vabadusristi Vendade Ühenduse Narva osakonda, aga elas tol ajal Järve külas.
2. veebruaril 1925. aastal kinnitati Eesti Kaitseliidu põhikiri, mille alusel hakkas Kaitseliit oma liikmeid varustama relvadega ja ülesandeks määrati riigi sisemine kaitse (elavalt oli meeles 1. detsembri 1924. a. relvastatud mässukatse). Moodustati Kaitseliidu malevad 11 maakonnas ja 4 linnas (Tartu, Tallinn, Narva ja Pärnu). Kaitseliidu egiidi all alustasid tööd noorkotkad ja kodutütred. Kaitseliidu ülemaks oli Vaivara päritolu Johannes Roska (Orasmaa).
6. veebruaril 1905. aastal sündis Püssi vallas kooliõpetaja perekonnas Jenny Siimon (neiuna Kossar).Üldhariduse sai Narva I Gümnaasiumis ja selle lõpetamise järel abiellus 1926. aastal Toilast pärit Theodor Siimoniga. Juba koolipõlves nakatus Jenny laulmisest ja koolipäevil laulis korduvalt Narva „Võitleja“ näitetrupis ja laulukooris. 1932. aastal alustas õpinguid Tallinna Konservatooriumis Aleksander Arderi ja Aino Tamme lauluklassis, kus kahe ja poole aastaga läbis viie aasta kursuse. Lõpetamise järel alustas lauluõpetajana tööd muusikakoolis ja oli ka segakooris „Raudam“ hääleseadjaks. Suviti puhkas Toilas ja pidas pansioni, mis andis võimaluse siin puhata muusikute Artur Kapi ja Paul Indra perekondadel. 1936. aastal sidus Jenny Siimon end ooperisolistina „Estonia“ teatriga. Nelja aasta pärast hakkas ta tööle Tallinna Konservatooriumis lauluõpetajana ja tema käe all õppisid Teo Maiste, Mati Palm, Meta Kodanikpork, Georg Metsalu, Verner Gerretz, Liidia Panova, Enno Eesmaa, Harri Vasar jt. 1946. aastal sai dotsendi kutse ja 1955. aastal hinnati tema teeneid Eesti ENSV teenelise kunstniku aunimetusega.
Jenny Siimon esines 25 ooperilavastuses ja andis rohkesti soolokontserte. Jenny Siimon suri Tallinnas 3. aprillil 1982. aastal.
9. veebruaril 1900. aastal sündis Tartumaal Artur Maranik, kes 1925.aastal alustas teenistust piirivalves Narva-Jõesuu kordonis ja peagi kujunes temast meie kandi edukaim laske-sportlane ja 1935.aastal saavutas ta Narva meistritiitli laskurklassis ja oli korduvalt esi-kolmikus ka üleriigilistel võistlustel.Tema sõjamehe tee kulges ka Vabadussõja rinnetel, kus võitles Pihkva rindel.
12. veebruaril 1920. aastal sündis Vaivara vallas Mummassaares hilisem Eesti meister suusatamises Leida Teksel. 1949. aastal saavutas ta pronksmedali üleliidulistel esivõistlustel, hiljem oli edukas suusatreener Kiviõlis. 1963. aastast spordiseltsi Kalev auliige.
12. veebruaril 1915. aastal sündis Narvas trükkali perekonnas ajakirjanik ja prosaist Rein Vellend, kelle sulest 1957. aastal ilmus jutustus „Rahutu kevad“,1958. aastal novellikogu „Ärkamine“ ja 1964. aastal „Pärast tormi“ – kõik need teosed annavad kujukalt edasi tolleaegseid konfliktsituatsioone, eriti kolhooside loomisaega. R. Vellend suri 17. juulil 1964. aastal.
26. veebruaril 1925. aastal sündis Narvas Elmar Kiis, kes enne Soome minekut oli ametnikuks Narva linnavalitsuses. 9. novembril 1943. aastal alustas ta allohvitseride väljaõpet Taavettis ja Jalkalas ja peagi rakendas õpitut lahingutes Karjala kannasel, Vuoksel ja Viiburi lahel. Tema teeneid hinnati 2. klassi Vabadusmedaliga. 19. augustil 1944. aastal tuli tagasi Eestisse ja sattus Tartu rindele, kust õnnestus pageda läände. 1947. aastast elas ja töötas Austraalias, kus oli algul tööl elektrijaamas, aga peagi sai temast saeveski omanik. E. Kiis suri 17. juunil 1979. aastal Victoria osariigis.
Soovin kõigile toredat vabariigi sünnipäeva.
ARTHUR RUUSMAA