Kalendrikevad on käes, aga kõrged lumehanged annavad teada, et talv ei ole oma kohta veel loovutanud ja kel vähegi viitsimist, 
võib täiega talvemõnusid nautida.
Eriti meeldib see koolivaheaega pidavatele poistele-tüdrukutele, sest kelgu- ja suusarajad asuvad siinsamas mäenõlvadel ja millal siis veel, kui mitte praegu, neist viimast võtta!
Samas, kui noorpere kõrgetest hangedest rõõmu tunneb, püüavad vanemad lumekuhilaid majaseintest kaugemale tassida, sest vesi, mis neist pärast sulamist järele jääb, leiab hoone kõrval kindlasti tee keldrisse.
On märtsikuu…..Emakeelepäeval võis igaüks vikerraadio vahendusel oma õigekeeleoskust kontrollida. Etteütlus, mis ette loeti, tekitas aga vastakaid arvamusi. Eesti keele kirjapilti on viimasel ajal nii mõnigi muudatus sisse viidud ja nii tundub, et isegi keeleteadlased ei jõua ühes või teises küsimuses kokkuleppele. Mida siis veel üks lihtsurelik tegema peaks?!
Enda poolt kirjutatuga jäin rahule, kuigi tempo, millega tekst ette loeti, oli tõesti liiga kiire ja kõrv ei jõudnud kohe kogu lauset kinni püüda. Sellegipoolest huvitav kogemus ja soovitan tuleval aastal kindlasti proovida.
On märtsikuu… 21. märtsil oleks Georg Ots saanud 90. Rahvusooper Estonia tähistas tema juubelit piduliku kontserdiga ja rahvusringhääling tele- ja raadiosaadetega. Vaatasin ja kuulasin ning neelasin pisaraid… Meenub viimane etendus, kus Georg Otsa laulmas kuulsin, see oli don Quijote „Mees La Manchast“. Veel praegu kajab kõrvus viisijupp: „Linnuke, linnuke, jälle õitseb kaneel….“ Samuti ei unune Punavarju laul operetist „Kõrbelaul“ ja paljud, paljud osatäitmised ning laulud, mida jäämegi mäletama.
Muide, Georg Otsa vanaisa Hans pani 1874. aastal aluse esimesele Narva eesti seltsile Ilmarine ja juhatas seal laulukoori.
On märtsikuu…..Ootame päikeselisemaid päevi ja teeme oma igapäevaseid töid ja toimetusi. Mul on tuline heameel, et vähemalt ühe meie vallavolikogu komisjoni tegemisi oleme me ka oma lehelugejatele vahendada saanud. Aitäh, Jüri! Usun, et just see aitab kaasa poliitikute töö läbipaistvamaks muutmisele, millest paraku küll igal tasandil palju räägitakse, kuid tegudeni jõutakse harva.
Põllumees aga tegutseb, sest kevad saab iga päevaga oma jalad tugevamalt maha ja kui ta päriselt käes on, siis on hilja plaane pidama hakata. Aiapidajalgi on seemnetagavara valmis ostetud ja taimekastidki juba rohetavad.
Kaunist kevade algust ja rõõmsaid lähenevaid munapühi!
ANNE JUNDAS