Uskumatult soe ja päikeseline. Isegi toomingate õitsemisaja tavapärane külmalaine jäi tulemata. Ei tahaks nagu uskudagi, et tegelik suvi 
on alles tulekul.
Jõekäärus säravad võililled võidu päikesega…. Püüan neile mitte peale astuda, kui ennast kaldaservale istuma sätin. Kõrval lõhnab toomingas, kuigi tema õied juba helvestena maha pudenevad. Kaugemal kukub kägu ja siinsamas toomingas siristab vahetpidamata üks väike linnuke. On hingematvalt ilus.
Heameelega sirutaksin varbad vette, aga kell tiksub omasoodu ja juba on aeg lahkuda.
Lohutan ennast mõttega, et suur suvi on ju alles ees…
On maikuu…..8. mail matkas Sinimägedes meile tuntud – teatud alpinisti Helme Suugi poolt planeeritud matkaradadel nii suuri kui väikeseid. Lõbusate matkasellidega vesteldes tegin järelduse, et rahule ei jäänud vaid need, kes kohale ei tulnud.
Võrumaalaste muljeid oli nõus meie lehelugejatele jagama Mari-Anne Leht.
On maikuu…..Võililled on ka koduõue murul siin ja seal oma õiepungad lahti löönud, vaatamata sellele, et kuri käsi on püüdnud neist lahti saada. Mulle nad meeldivad. Lapsepõlves punusime neist pärgi, mis sellest, et käsi hiljem puhtaks ei saanud ja et kleididki puha plekilised olid. Võilillepärg oli ainuke ehe, mida plikatirtsud tollal uhkusega kandsid ja mille punumise oskuse igaüks vist küll juba rinnapiimaga endasse imes.
On maikuu….Paar päeva tagasi kohtasin kahte poisiklutti, kes võilillekimbuga käsi pikalt ettesirutatud, tänaval mulle vastu tulid. Võililled olid nii pikavarrelised, et andsid ka kvaliteetroosidele silmad ette. Poiste silmad särasid õitega võidu ja tahtmatult mõtlesin, et nii siirast rõõmu lillede üle võib meessoo hulgas harva näha. Kas emad nende rõõmu jagasid, ei saa ma kunagi teada, aga et need emale korjatud olid, olen ma rohkem kui kindel. Samas mäletan oma lapsepõlvest, et võilill vaasis ei seisa. Ehkki kõik õied, mis memmele viidud sai, pani ta alati köögilauale savikruusi.
On maikuu…….Emadepäeval, 9. mail olid poed lilli täis – ühed uhkemad ja kallimad kui teised. Ikka selleks, et meie emad ja vanaemad neist rõõmu võiks tunda. Tegelikult, olgem ausad, olid nad õnnelikud mitte nende õite üle, vaid selle üle, et neid meeles peeti, et leiti aega külla tulekuks ja lihtsalt koos olemiseks.
On maikuu… 22. mail toimus järjekordne Vanatare maalaat, korraldajaks ikka väsimatu Heiki Roots. Kuna ise samal päeval Balti orienteerumise meistrivõistlustel sadade sääskede rõõmuks (toidulaud tuli koju kätte!) Selgise soos sumpasin, jäi minul laadakaupade suur valik nägemata. See ei tähenda aga sugugi, et tavapärased ostud tegemata jäid, sest nimekirja võttis Alar endaga kaasa.
Ka see lehelugeja, kes ise laadale ei jõudnud, saab laadamelust lugeda meie järgmisest lehenumbrist.
On maikuu…. Tulemas on veel üks mõnus laat, see on Kala-la-la-Laat 30. mail Sinimäel. Loodan, et poisid-plikad oma emmed-issid kohale toovad ja ei lase vanavanemaidki koju konutama jääda. Nii et, kohtumiseni!
Aga loo algusesse tagasi tulles, tahan öelda, et lisaks võililledele on palju imearmsaid õiekesi, kes kevadest tõesti ühe suure lillemere teevad ja kurb oleks, kui seda ilu ei märgataks.
Kauni kevade jätkumist!
ANNE JUNDAS