3. juunil 1900. aastal sündis Vao vallas arhivaar ja ajaloolane Arnold Soom, kes 1930-1940. aastail oli Narva
Artur Ruusmaa
linnaarhivaar ja muuseumi juhataja.
Tema uurimisobjektiks oli Narva linna kaubanduse ajalugu ja sel teemal valmis ka doktoritöö „Vene transiitkaubanduse probleem ja Eesti linnad aastatel 1636-1656“. 1931. aastal asutas ta Narva Ajaloo Seltsi ja selle esimeseks väljaandeks kujunes 1936. aastal A. Süvalepa koostatud Narva ajaloo I köide. Teise osa nn Rootsi aega käsitleva osa pidi Soom ise kirjutama, kuid doktoritöö ja peagi alanud sõda tõmbasid sellele kriipsu peale. Uus valitsus määras ta ENSV Riigi Keskarhiivi juhatajaks, saksa ajal jätkas oma tööd ja juhtis kogu Eesti arhiivindust. 1944. aastal põgenes koos abikaasaga Rootsi ja jätkas ka siin arhiivitööga.
Arnold Soom suri Austrias 28.07.1977, maeti aga Stockholmi metsakalmistule.
5.juunil 1920. aastal sündis Valgas arhitekt Victoria Tallo, kes 1960. aastail koostas asulate generaalplaane. Ta on teinud generaalplaanid ka Narva-Jõesuule ja Rakverele, samas detailplaneeringuid Tapa, Sillamäe ja Jõhvi-Ahtme piirkondadele. Suri Tallinnas 2. märtsil 1984. aastal.
6. juunil 1885. aastal sündis Narva-Jõesuus Hermann Kalmo, kes õppis õpetajaks Jamburgi Õpetajate Seminaris. Tuli tagasi Narva-Jõesuusse ja sai siin Haridusseltsi kooli õpetajaks. Aastail 1928 -1944 oli samas ka direktoriks.
Koolitöö kõrvalt juhatas Tuudur Vettiku asutatud Narva-Jõesuu segakoori ja asutas ise kolmehäälse lastekoori. Samuti mängis kohalikus kirikus orelit ja juhatas kooliõpilaste keelpilliorkestrit.
Nagu sellest veel vähe oleks, oli ta aktiivselt tegev ka kohalikus tuletõrjeseltsis, karskusseltsis Kalju, Narva vaeslaste kohtu esimees ja kuulus ka Narva linna volikokku. 1944. aastal evakueerus Tallinnasse ja töötas siin aastaid raamatupidajana. Hermann Kalmo suri 31. oktoobril 1972. aastal Tallinnas.
7. juunil 1990. aastal valiti Moskva ja kogu Venemaa patriarhiks Leningradi-Novgorodi metropoliit ja Eesti Õigeusu kiriku valitseja ALEKSIUS II (kodanikunimega Aleksei Ridiger), kelle kirikuõpetajatee algas Jõhvi kirikus ja tal oli suur osa Kuremäe nunnakloostri elu korraldamisel.
Aleksius II suri 5. detsembril 2008. aastal ja pidi maetama Kuremäele, kuid metropoliidina maeti ta Moskvasse.
17. juunil 1940. aastal kirjutas kindral J. Laidoner Narvas alla NSVL tingimustele. Eestisse toodi 8000 punaväelast, kelle kontrolli alla allutati post, telegraaf, telefon, raudtee ja algas relvade konfiskeerimine eraisikutelt ja kaitseliitlastelt. Keelati rahvakogunemised ja umbes sama päeva hommikul kella üheksa paiku sõitis Jõhvi Punaarmee 20 veoautost koosnev autokolonn punaväelastega ja ees oli kaks soomukit. Kolonn peatus enne turuplatsi ja umbes tunni aja pärast võeti suund pealinna suunas. Üle piiri tulnud 10-15 tankist koosnev tankikolonn jäi Toila jaama juures metsas laagrisse ( Lembit Kiisma andmeil).
17. juunil 1995. aastal oli vastavatud Toila laululaval esimene pidu – vabariiklik puhkpillimuusika ja meestelaulupäev. Sündmuse puhuks valmis Eesti Meestelaulu Seltsi toimetamisel ajalehe erinumber, mille koostajate seas olid ka Põlevkivimuuseumi kodu-uurijad Sulev Hurma ja Märt Mõtuste.
23. juunil 1990. aastal õnnistas peapiiskop Kuno Pajula sisse vastrestaureeritud Pühajõe kiriku.
24. juunil 1890. aastal sündis Jamburgis Alfred Sällik, kes 1904. aastal alustas teatritööd Narvas ja õppis samal ajal ka laulukunsti ja täiendas end Itaalias.
1910. aastani tegutses Narva Võitleja teatris ja siis alustas oma näitlejakarjääri Estonias, olles 18 aasta jooksul ooperisolistiks ja muusikalavastajaks.
1928. aastal sai vabaagendiks ja töötas külalisena Narva Võitlejas, Pärnu Endlas, Viljandi Ugalas ja Tartu Vanemuises. 1935. aastal läks tagasi Estoniasse ja oli siin jälle ooperinäitleja ja lavastaja.
Alfred Sällik suri Tallinnas 6. septembril 1943. aastal.
SIR ARTHUR