„… ja sellega kuulutan Vanatare kümnenda maalaada avatuks,“ teatas 22. mai hommikul
Maarahvaselts Vanatare seltsimaja juures maalaada peakorraldaja Rootsikeldri taluperemees Heiki Roots.
Võib arvata, et enamusel laadalistest jooksis pidulik hetk kõrvust mööda, kuna käsil oli juba see, milleks kohale oli tuldud – kaupmehed pakkusid hoolega oma kaupa ja ostjad püüdsid aktiivselt hinnas veidigi alla saada.
„Kaupmehi on kohal veidi üle kolmekümne,“ rääkis Heiki, lisades, et talle teadmata põhjustel on mõned müüjad seekord tulemata jäänud. „Sügisel toimub laat kindlasti taas ja loodetavasti on siis kõik kenasti kohal.“
Kuigi kevadine laat jääb kaubavalikult alla sügisesele, leiab ka kevadel iga laadaline põhjuse, et rahakott taskust välja koukida.
„Oot-oot, mis te seda nüüd veel jagate, kohe saab igaüks proovida,“ kurjustas vorsti müüv proua, kui me degusteerimiseks lõigatud vorstiviilu veel omavahel poolitama asusime. Peab tunnistama, et kuigi sai maitstud vähemalt kuue erineva vorstikangi küljest lõigatud proove, ei teinud see valikut kergemaks – kõik maitsesid suurepäraselt ja selle tulemusena muutuski laadakott mitme erineva isuäratavalt lõhnava kangi võrra raskemaks. Ema poolt tellitud mee ostmine sai enda jaoks kergemaks tehtud – purk seda ülitervislikku ollust sai omandatud igalt meekauplejalt – seda enam, et hinnad jäid üsna ühte kategooriasse.
Ka seekord toimus laadal Ilja Golombi poolt läbi viidav oksjon, kus kaubaks läks kõik see, millega kaupmehed olid välja lunastanud müügikohad – raha pole Vanatare maalaadal kaupmeestelt kunagi nõutud.
Kaubeldi ka väga erinevate istikute ja muu sellisega, mida koduaias mulda annab pista – linnamehena jättis selline kaup mind külmaks, kuid nagu Vaivara valla kodulehel olevast fotogaleriist võib näha, oli tegu siiski väga mineva kaubaga!
Erinevad käsitööletid võtsid silme eest kirjuks ja laadaplatsil ringi lippavad jõnglased olid nii huvitavateks tegelasteks võõbatud, et korraks tekkis minulgi kiusatus ennast kellekski teiseks muundada lasta. Õnneks loobusin sellest mõttest, kuid peab tunnistama, et see otsus ei tulnud kõrvalise abita.
Lõpetuseks üks isiklik laadatarkus – kaalu hoolega, kui palju raha sa Vanatare laadale minnes tasku pistad – sest kõik mis kaasas, see sinna ka jääb!
ALAR TASA