Pean kohe ausalt üles tunnistama, et armastan pühapäeva hommikul veidi kauem magada ja seetõttu ei jõudnud ma perepäeva alguseks
Kes püüdis kala ... / ALAR TASA
teps mitte kohale (Kala-la-la-laadaga on ju tegu kogu pere üritusega).
Nii et kohale jõudsin väikese hilinemisega, aga nagu mulle tundus, jätkus tegevusi seal igal ajal ja igale eale.
Eriti palju tegemist oli noorematel pereliikmetel. Kes püüdis kala, kes sõitis paadi, hobuse või ATVga, kes loopis saabast ja tõukas kuuli, kes hüppas batuudil jne. Kohe tahan öelda, et kõik see oli täiesti tasuta (lastekaitsepäeva üritusel maakonnakeskuses näiteks küsiti mudilaselt viie minuti batuudil hüppamise eest 25 krooni, rääkimata juba ATVga ringi kihutamisest).
Leidsin ka enese jaoks midagi: nimelt korraldas Helmi Kaljurand viktoriini, kus tuli ära arvata meie kandis kasvavad puud. Kuna olen oma lapsepõlve just siinkandis veetnud, siis ei tekitanud ülesanne erilisi raskusi. Tegelikult ei olnudki neid, kes kõik puud oksakeste näol ära tundsid, kuigi palju – kõigest kolm.
Korraks tekkis mõte ka saabast minna lennutama, aga kui nägin, kuidas saabas ühe viskaja käest hoopis rahva hulka lendas, loobusin üritamast, sest eks iga asi tahab ikka enne veidi harjutamist. Viskajaid ja tõukajaid oli minutagi palju, vahepeal seisti lausa järjekorras.
Ürituse eestvedaja Margit Maksimoviga meenutasime ka Kala-la-la-laada saamislugu.
„Kõik sai alguse Ökokratist, mis lõppes tavaliselt suurema lõpuüritusega. 2006. aastal tuli mõte, et teeks ise ühe mõnusa suure lõpuürituse. Tegimegi siis selle perepäeva Kala-la-la-laada nime all. Algas kell seitse varahommikul ja lõppes kell kaksteist,“ meenutas Margit.
Järgmisel aastal tehti perepäev hõimupäevana ja kui esimesel aastal oli koos vaid väike mõnus seltskond, siis järgmisel oli rahvast juba rohkem.
Seekordne oli niisiis juba viies Kala-la-la-laat, nii et väike juubel. Loomulikult taheti kokkutulnuile ka suupoolist pakkuda, aga vahel juhtub nii, et kõik ei olene korraldajatest.
„Sel aastal läks nii viletsasti, et ükski müüja ei tulnud kohale. Lubas tulla kuus erifirmat: kalad, suitsukalad, kuivatatud kalad, lisaks koduõlu, kodukali ja isetehtud vorstikesed. Neid müüjaid pidi olema nii palju ja lõpuks terehommikust, mitte kedagi! Isegi keegi neist ei suvatsenud mittetulekust meid teavitada. Helistasin kell üksteist ise kalamüüjale, tema räägib, et masin läks katki ja ei tea, kas jõuab,“ on Margit õnnetu.
Iga aastaga on rahvast juurde tulnud. Hommikul kell seitse on kohal kalastajad ja Helena, kes aitab uurida, mis seal veemaailmas veel toimub. Alles kell kümme algab muu tegevus. Korraldustoimkonda on kaasatud huvikeskus, vallavalitsus, lasteaed, kool ja spordiklubi Sinimäe Sõnn, kokku viieteistkümne inimese ringis. Sel aastal tuli kampa ka Rukkilille lasteaed Sillamäelt, kes osales taidlusprogrammis ja tõi ka nänni spordimängude tarvis. Kuna tänavu sattus samale ajale ka noorkotkaste üritus, siis said nemadki perepäeval osaleda.
„See on väga tore, et on inimesi, kes viitsivad lihtsalt aitäh eest pühapäeval välja tulla,“ on Margit tegijatele tänulik.
Aitäh, Margit Sinulegi, kes Sa selle Kala-la-la-laada ihu ja hing oled!
ANNE JUNDAS