Kahel korral – 18.juunil ja 13.augustil toimusid Eesti ajakirjanike reisid Ida-Virumaale koostöös Kultuuriministeeriumi, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse, Ida-Viru Ettevõtluskeskusega ning Eesti Ajakirjanike Liiduga. Ettevõtmise koondnimetus osalistele oli „Päev Imelisele Ida-Virumaale“ – just Imeline Ida-Virumaa on bränd, mille tagamaid oma artiklis laiemalt avada tahan.
Iga arendustegevus, iga teisenemine on seotud mõtlemise, hoiakute ja stereotüüpide muutmisega. Tahame seda tunnistada või mitte, on Ida-Virumaa paraku kandnud pikka aega teenimatult negatiivset märki. Seda paljuski läbi ajakirjanduse, samuti ajaloost johtuvate arengute ja keelelise ning rahvastiku eripära tulemina – suhtumine sellesse piirkonda oli ja ka osalt siiani on umbusklik ja tõrjuv. Nendel, kes Ida-Virumaal ise on ringi liikunud, pilt nii negatiivne ei ole, kuid käibeloleva müüdi tõttu jätavad paljud siia tulemata. Kardetakse tööstussaastet, venekeelset keskkonda, kuritegevust, AIDS-I. Samuti tundub paljudele, et Ida-Virumaa asub väga kaugel. Julgen soovitada nii mõnelegi väljaandele viia läbi Eesti erinevates linnades küsitlus – kui kaugel asub Tallinnast või Tartust Narva, Jõhvi, Sillamäe ja teised siinsed linnad. Mu enda kogemus on näidanud, et vahemaid hinnatakse väga erinevalt, sest tegelikku olukorda lihtsalt ei teata ning selleks puudub ka huvi.
Idee ajakirjanike reiside korraldamiseks Ida-Virumaale tõstatus ühel maikuisel seminaril Jõhvi Kontserdimajas, kus analüüsiti võimalusi Ida-Virumaa brändi muutmiseks. Üheks võimaluseks, mis arutelul toona kõlama jäi, olid ajakirjanike väljasõidud piirkonda. Hea on tõdeda, et uudistevoog Ida-Virumaast on viimasel ajal oluliselt suurenenud. Aga kui küsida inimestelt, millised Eesti ajalugu ja arenguid mõjutanud ajaloo suursündmused on aset leidnud viimase 300 aasta jooksul Narvas ja Vaivara Sinimägedes, kui palju on Eestis põlevkivikaevandusi või soojuselektrijaamu selles piirkonnas, jäävad päris kindlasti paljud vastuse võlgu.
Ida-Virumaa on omapärane ja imeline just selle poolest, et siinsed mastaabid on Eesti suhtes väga suured. Kus veel on võimalik näha tõelist suurtööstust kui mitte siin? Kus leidsid aset II Maailmasõja ühed kõige ohvriterikkamad lahingud? Milline Eesti maakond on kolmest küljest ümbritsetud veega? Kus asub kõrgeim tehismägi, juga, veerohkeim jõgi, Eesti kõige tugevam kindlustusehitis? Ikka siin, Ida-Virumaal!!
Ida-Virumaa puhul ongi see eriline, et siin pea midagi välja mõtlema. Vaja on vaid esitada veelgi atraktiivsemalt seda, mille on ajalugu meile kätte mänginud. Kõik see, mis on Vaivaras seni tehtud, haakub ajaloo ja eriti just sõjaajaloo teemaga. Vaivara Sõjaajaloo teemapargil on suur missioon – tutvustada Sinimägedes ja Soome lahe rannikul rahvusvahelise kaaluga aset leidnud II Maailmasõja ajaloosündmusi, rajada kaasaegne ekspositsioon ja sellega kaasnev vajalik infrastruktuur.
Kaks sellesuvist Ajakirjanike Liidule suunatud reisi tutvustasid piirkonda Peipsist Soome laheni ja Kiviõlist Narva jõeni. Reisi jooksul tutvustasid Ida-Virumaa omavalitsusjuhid ja ettevõtjad oma projekte, juba töötavaid spordi-, turismi- ja kultuuriasutusi. Vaivaras külastati sõjaajaloo muuseumi ja peeti lahinguväljal maha lustakas teatevõistlus.
Vaivara on paik, mida peaks tundma nii lähedal kui kaugel. Usun, et mida rohkem on võimalik panustada Ida-Virumaa tutvustamisesse, seda enam leiavad inimesed tee Ida-Virumaale ja avastavad siinse kandi endale positiives võtmes. Tänan siiralt kõiki, kes aitasid kaasa selle reisi õnnestumisele!
ANNE-LY REIMAA,
Jõhvi Muuseumi Seltsi esimees