Külm ja vihmane. Kas sellist suve me tahtsimegi?! Aga nagu tavatses 
öelda minu kunagine füüsikaõpetaja, et tahtmine on taevariik ja saamine on iseasi. Olgu selle taevariigiga nii nagu on, aga kuna me kõik soovime, et suvi oleks päikesepaisteline ja soe, siis ei jää muud üle, kui igal hommikul selle sooviga ärgata. Küll ta siis ka meieni jõuab – see ilus suvi….
On juuni……Sinimäe põhikoolis on taas pereheitmine. Nagu ikka, on koolis vahel tüütu käia, aga kui see kõik läbi on, siis on kahju lahkuda. Kurb, et ei saagi enam avada nii tuttavaks saanud kooliust, istuda oma pinki ja küsida küsimusi, millele ainult õpetaja vastata oskab. Tegelikult ei jää see uks ju sugugi suletuks – sõpru võib alati vaatama tulla ja ka õpetajatel on hea meel, kui vahel läbi astute ja oma töödest – tegemistest räägite. Jagatud rõõm on ju poole suurem ja tekkinud probleemegi on lihtsam koos lahendada.
On juuni….. Suvi on kokkusaamiste aeg. Puhkuse ajal tuleks sugulased – tuttavad üle vaadata, sest kindlasti on nende hulgas ka palju lapsi, kellel teatavasti on komme pidevalt kasvada ja siis ei juhtu nii, et mõnda sugulast juhuslikult kohates teda ära ei tunne. Pärast omalgi piinlik meenutada….
On juuni….. Millegipärast on ikka nii, et suve oodates mööduvad päevad aeglaselt, aga kui suvi käes on, siis kaovad nad nii kiiresti, et ei saa arugi, kui juba sügis käes on. Olgem siis varmad igast hetkest maksimumi võtma. Loomulikult ei tähenda see pidevalt kiirtempos tormamist, vaid just vastupidi, leidma aega enese ja pere tarvis, et koos nautida seda üürikest Eestimaa suve.
Päikest meile kõigile ja kohtumiseni augustis!
ANNE JUNDAS