Tänavusel Utria dessandil oli võidukas Scoutspataljoni võistkond,

kellele järgnesid Kaitseliidu Tartu maleva ja Vahipataljoni võistkonnad. Kahekümnest startinust lõpetas kuusteist. Kahest naisvõistkonnast jõudis finišini Põhja Kaitseringkonna võistkond, lõpetades võistluse kolmeteistkümnendana. Välisvõistkondadest lõpetasid võistluse mõlemad kaks Soome võistkonda, kellest parim – Soome teine oli kaheksas.

     Dessandi start anti 6. jaanuaril üks tund pärast südaööd Sinimäe Põhikooli eest, võistluste finišisse – kooli staadionile, jõudsid esimesed võistkonnad 7. jaanuaril veidi peale kümmet hommikul.

    Suusalume puudumise tõttu tuli ligikaudu 70 kilomeetri pikkune võistlusdistants läbida jalgsi. 

Erna seltsi presidendi Meelis Rätsepa sõnul paneb varajase stardiaja paika see, kust starditakse ja mispidi liigutakse. „Peame arvestama, et kõik võistkonnad saaksid lahinglaskmise teha valgel ajal, seda pole Eestis talvel just väga pikalt,“ selgitas Rätsep, kelle sõnul on korraldajatel nagu tavaliselt ette valmistatud 3 erinevat graafikut erinevateks ilmastikuoludeks – lumega, lumeta ning tuisuga võistluse läbiviimiseks.

    Nagu ka varasemal kolmeteistkümnel korral tuli võistkondadel teadmisi ja oskusi rakendada nii esmaabiülesannete täitmisel, kui ka laskmises, kaardi tundmises, takistuste ja miinivälja ületamises. Täpset marsruuti ja distantsil olevaid lisaülesandeid võistluse huvides eelnevalt ei avaldatud, need jäid võistlejatele üllatuseks.

    „Tänavust dessanti iseloomustasid väga raske maastik ning rasked ja kiirelt muutuvad ilmastikuolud. Distantsi läbimist takistas oluliselt suur kogus vett, mida jätkus kõikjale,“ rääkis Rätsep, lisades, et loodetavasti on järgmise aasta võistlus senisest rahvusvahelisem. Potentsiaalsete välisvõistkondade nimekiri on juba koostatud ja kutsed saadetakse laiali lähipäevil.

    „Stardi ja finiši toomisega Sinimäe alevikku loodame militaarvõistlust propageerida ka nö tavakodanike hulgas,“ selgitas Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid, kelle sõnul võistluse sisu selle tõttu, et kaitseministeeriumi rahastus alates 2008. aastast kadus, kannatanud ei ole ja huvi võistluse vastu pole vähenenud.

    Militaarvõistluse kavva kuuluv pärgade asetamise tseremoonia toimus Utria dessandi mälestuskivi juures laupäeval, kell kolm päeval ja tund aega hiljem autasustati Sinimäe Põhikoolis võistluse võitjaid.

    Möödunud aastal võitis Utria dessandi Kaitseliidu Järva maleva I võistkond Vahipataljoni võistkonna ja Kaitseliidu Harju maleva II võistkonna ees. Kahekümne kahest startinud võistkonnast jõudis finišisse kaheksateist.

    Esimest korda korraldasid Utria dessandi MTÜ Erna selts koostöös Vaivara vallaga 1999. aastal, mil esikoha saavutas Viru üksik-jalaväepataljoni teine võistkond. 

Võistlus Utria dessant meenutab aastatetaguseid sündmusi, kui 1919. aasta 17. jaanuaril Eesti meredessantpataljoni 400 merejalaväelast ja Soome vabatahtlike pataljoni 600 võitlejat tegid Eesti mereväe alustelt eduka dessandi Utria randa. Dessandist osavõtnud etendasid olulist osa Narva vabastamisel ja punaväe riismetest puhastamisel.

ALAR TASA

Valla infojuht

    Vaivara Huvikeskuse Olgina Rahvamajaga on Ivan Burov seotud juba rohkem kui kümmekond aastat. Esimesed koolipoistena Olgina Rahvamajas treener Burovi käe all alustanud õpilased on tänaseks  juba täismehed ning mõnedki neist löövad edukalt kaasa vallaelu juhtimises ja korraldamises.

    Hea treeneri töö viljaks ei ole mitte ainult võidetud medalid. Pigem suuremakski väärtuseks on õpilased, kes on õppinud elus läbi lööma ausa mängu reegleid rikkumata.

    Küllap on tänase juubilari teeneid meie valla noorte kujundamisel raske üle hinnata.  Õiglane ja väärikas, üheaegselt jõuline eestvedaja, kuid tagasihoidlik inimene – sellisena on Ivan Burov tõeline vana kooli härrasmees. Loodame, et tal jätkub veel kaua jõudu ja tervist Vaivara valla noormehi oma isalike nõuannetega kujundada!

Vaivara Huvikeskus

LEADER programmi projekt, mille eesmärgiks oli militaarmuuseumite arendajate kohtumised ja võrgustiku loomine, et ühistegevuse kaudu ära kasutada üksteise tugevaid külgi ja seeläbi kvaliteetsemaid, uuenduslikke teenuseid ja turundust pakkuda. Arendustegevust mõjutab muuhulgas ka eri sektoritest kaasatud inimeste hulk, kes  annavad oma panuse võrgustikku. Nii osalesid kohtumistel muuseumi arendajad ja muuseumit puudutavate otsuste tegijad, MTÜ tegelased, sh Muuseumi Sõprade Klubi liikmed ning turismiga tegelevad ettevõtjad.  

    Esimene kohtumine oli Valgas, kus 2008. aastal asutati keerulise nimega muuseum ehk  Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon. Vaivara Sinimägede Muuseumiga samal ajal jalad alla saanud asutuse – sihtasutuse nõukokku kuuluvad Valga Linnavalitsuse, Valga Maavalitsuse, Valgamaa Omavalitsuste Liidu, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Kaitseliidu esindajad.  Ekspositsioonis leiab osaliselt kajastamist ka nende organisatsioonide töö.  Nii võib leida Vabadussõja toa, piirivalve, Eesti ja Läti politsei ning päästeteenistuse toad, kaitseliitu ja kaitseväge tutvustava ruumi, 1944. aasta Emajõe lahinguid tutvustava väljapaneku, nõukogude sõjandust tutvustava toa, samuti KAPO tegevust käsitleva toa jne. Väliekspositsioonist on kujunenud teemapark, kus oma osa täitmas tank T-34, helikopter MI-8, soomukid jpm sõjatehnikat. Külastajatele on rohket huvi pakkunud metsavennapunker ja püstkoda, on militaarspordi takistusriba ja majutusvõimalused. Meile olid huvipakkuvad ja järeletegemist väärivad  koolinoortele suunatud esitlusprogrammid, mida ka näiteks sünnipäeva peo käigus võib vaadata. Kuulasime ja vahetasime kogemusi muusemitööst nii spetsiifilisel kui ka kõige lihtsamal tasandil nagu piletimüügi korraldus ja õpilasgruppides huvi tekitamine. Eesti eri nurkades asuvate muuseumite tutvustamiseks valmivad edaspidi ka  ühised reklaammaterjalid.

    Järgmine peatuspaik, Soomes asuv Säkylä Talve- ja Jätkusõjamuuseum on eramuusem, mis kasutas ellujäämiseks LEADER-i raha ning Säkylä valla ning Rauma piirkonna arenguagentuuri abi. Muuseum sai alguse 1990. aastal, kui Ilpo Nurmi korraldas näituse esemetest, mida ta oli kogunud üle Soome mängufilmi „Talvesõda“ rekvisiitideks. Ajapikku sai edasiminekut takistavaks  asjaolu, et muuseumi loojal puudusid teadmised muuseumitööst  ja näitusepinda jagati tänapäeva militaarvarustust müüva firmaga. 2007. aasta lõpust alanud ja 2010 suveni kestnud projektis olidki suuremateks töödeks näituseruumi eraldamine poest ning valvesüsteemide ehitamine ning muusemieksponaatide loendamine ja kirjeldamine. Muuseumi jaoks koguti ka veteranide mälestusi ja tehti palju tuntuse suurendamiseks: paigaldati teeviidad ja loodi lausa 5-keelne  muuseumi kodulehekülg, kus äramärkimist väärib prantsusekeelne variant. Töid toetas 75% osas Pyhäjärviseudu LEADER tegevusgrupp, mille esindaja oli meie gruppi tulnud tervitama ning avaldas soovi rohkem ka meie piirkonna LEADER-st kuulda. Nii põimusid meie vestluses mitmed teemad, muuseumis endas oli mulle põnevaim autentne ehk ajastustiilis kohvikunurk.

    Miehikkälä külas Salpa liini muuseumis ootasid meid juba vanad sõbrad, kellega koos sai aastatel 2006-2007 läbi viidud rahvusvaheline projekt Fort Turism. Muuseumirahvas kõneles oma lähiaja plaanidest tuua 5-s punktis paiknevad muuseumiruumid nagu hoidla, kontor ja näitused ühte hoonesse. Kadedaks tegi teadmine, et muuseumi kulusid katab haridusministeerium;  muuseum ise on avatud vaid suvehooajal ja praegu tegelevad töötajad  paberi-ja arendustööga, suvel seevastu palgatakse ajutisi giide lisaks.     

    Salpa on kaitseliin, mis 1944. aasta suveks ulatus 1200 km pikkuselt Barentsi merest põhjast lõunasse läbi kogu Ida-Soome kuni Soome laheni. Seniajani on Salpa liin jäänud suurimaks ehitusalaseks ettevõtmiseks Soome ajaloos: 1941. aasta kevadel rakendati kaitseliini ehitustöödel 35 000 meest, kelle eest hoolitses 2000 naisabilist-lotat. Liini tüüpiline punker kujutas endast ühe kuulipildujapesaga 20-mehelise meeskonna majutusvarjendit. Ligi 50 kindlustuse relvastuseks olid tankitõrjekahur ja Maksimi tüüpi moderniseeritud kuulipilduja, mille laskekiirus oli 800 lasku minutis. Maastiku kaitsepunktide relvastus oli väga mitmekesine, alates moodsatest Saksa tankitõrjekahuritest kuni sakslaste käest saadud 1870- ndatest aastatest pärineva Prantsuse trofeesuurtükini.

    Kohtumistel kõneldi muuseumite rahastamisest, struktuurist, võimalikest arengusuundadest ajal, mil Vaivara vallavalitsus koostab uut arengukava. Usume, et militaarmuuseumite arendajate kohtumised võrgustiku loomise ja tugevdamise eesmärgil parendavad piirkonna arengu kavandamise kompetentsi ja võimekust ning muuseumil on oluline osa turismialastes strateegilistes plaanides.

IVIKA MAIDRE

    11. jaanuaril 1892. aastal sündis Narvas  viiuldaja August Milli, kes õppis viiulimängu Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis ja täiendas end Petrogradi ja Helsingi koolides. 1919-1962. aastail mängis ERSO-s ja oli esimese Eesti Vabariigi ajal kinode, restoranide ja suveorkestrite orkestrant Tallinnas, Narvas ja Kuressaares. ENSV perioodil mängis kaasa ka Estonia teatri orkestris. A. Milli suri Narva-Jõesuus 4. juulil 1971. aastal.

    19. jaanuaril 1922. aastal sündis Vaivaras tulevane soomepoiss Elmar Anton, kes aastail 1941-1944. teenis allohvitserrina Saksa Armee ridades ja 14. veebruaril 1944. aastal alustas teenistust Soomes JR 200 koosseisus Viiburis ja Vuoksel. 19. augustil tuli ette võtta kodutee ja ta suunati Tartu rindele, kust õnnestus pääseda Saksamaale, kuid langes vangi ja läbis Tšehhi põrgu ning hiljem oli Tööpataljonis. Suri 1989. aastal.

    25. jaanuaril 1942. aastal pommitas Nõukogude lennuvägi järjekordselt Narva linna ja mitu ajaloolist hoonet sai tabamuse, oli ka ohvreid elanikkonna seas.

    27. jaanuaril 1832. aastal sündis Kaismal Eesti geoloogiateaduse üks rajajaid akadeemik Carl Friedrich Schmidt, kelle suurteoseks sai 1857. aastal ilmunud Põhja-Eesti siluri stratigraafia  (kihiõpetus) ja tema tõestas, et põlevkivikihid asuvad Soome lahe ääres pika ribana suurel territooriumil Rakvere-Jõhvi vahelisel alal. Friedrich Schmidt suri Peterburis 20. novembril 1900. aastal.

Sir ARTHUR

 Kevadel tegeles MTÜ Muuseumi Sõprade Klubi metallesemete restaureerimise- renoveerimisega. Omandatud teadmised ja tehniline baas on aidanud Vaivara Sinimägede Muuseumi väljapaneku ja kogude edenemisele kaasa.

     Sügishooajal võtsime Kohaliku omaalgatuse programmi toel ette puit- ja nahkesemete säilitamise ja restaureerimise tehnoloogiad. Projekti rahadega saime soetada vajalikke tööriistu ja kemikaale. Eduard Astel Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste juures olevast militaarmuuseumist oli ettevalmistanud põhjaliku loeng- seminari nimetatud materjalidest museaalide säilitamise tingimustest, esemete hooldamisest ja restaureerimisest.

    Koolitusel osalenud muuseumisõpru ja sõprade sõpru sai nimekirja 23. Kaugeim esindaja oli Jaanus Võrumaalt, kes tuli koos perega. Osavõtjate hulgas oli ka mehi, keda karm saatus on paisanud tööle Soome Vabariiki.

    Üritus toimus Perjatsi majutusettevõttes. Praktilise töö käigus puhastasime, hooldasime ja vahatasime viimase sõja aegseid nahkesemeid – saapaid, rihmu, hobuseriistu. Puidu poole pealt renoveerisime perekond Assafrei annetatud umbes 100- aastase veimevaka. Enda kiituseks peab ütlema, et tulemustega jäime rahule.

    MTÜ Muuseumi Sõprade Klubi tänab kõiki osalenuid, Vaivara Sinimägede SA- d, kes kompenseeris omaosaluse, koolitajat, toitlustajat Ave- Age Orgulast, esemete annetajaid Mait Tammjärve ja perekond Assafreid, koostööpartnereid ja KOA programmi koolituse õnnestumise eest.

 Lõpetuseks pean märkima, et muuseum vajab endiselt töökoda ja hoidlaruume.

SVEN  UDAM,

projektijuht

   10. november1991. aastal algasid Narva-Jõesuus läbirääkimised Eesti Vabariigi ja NSVL vahel piiriküsimustes, mis on siiani lahti rääkimata.

    25. novembril 1710. aastal ilmus Eestimaa kindralkuberneri patent, millega rajati sõjateede äärde nii nimetatud  „kasakate postijaamad“ (ratsapostiljon) ja selleks kasutati vanu sõjast säilinud hooneid, kõrtse või talutaresid. Nii kasutati 1711-1712 aastal postijaamadena Pada, Purtse, Voka, Vaivara ja Atsalama kõrtse, hiljem (1715-1719) ehitati eraldi postijaamad ( hobupostijaamad) Voka, 1728. aastal Vaivara ja Varja (viimane hoone on siiani säilinud terviklikuna.)

    26. novembril 1879. aastal sündis üks kuulsamaid vaivaralasi, näitekirjanik Cristian Rutoff Rajasaare, kelle lavastusega „Vastu vett“ avati 1916. aastal Tallinna Draamateater ja tema üheks populaarsemaks näidendiks oli vast „Väimehed“, mida korduvalt esitati ka Võru Kandle teatris ja sai siin väga hea vastuvõtu osaliseks. Rajasaare suri 18. mail 1940. aastal ja on maetud Vaivara kalmistule.

    27. novembril 1938. aastal võitis Narvast pärit malegeenius Paul Keres Hollandis AVRO maleturniiri ja sai õiguse mängida maailmameistri tiitlile Aleksander Aljehhini vastu, kahjuks sai segajaks poliitika ja algav II maailmasõda ja matš jäigi ära ja Paul Keres kinnistas veelgi oma kuulsat tiitlit „igavene teine“.

    28. novembril 1918. aastal algas Joala lahinguga Eesti Vabadussõda .

    7. detsember1936. aastal sündis Narvas ornitoloog ja ökofüsioloog Jüri Keskpaik, kes 1966. aastal kaitses bioloogiakandidaadi kutse ja 1994. aastal pälvis Eesti Vabariigi teaduspreemia.

    8. detsember1886. aastal sündis Narvas näitleja, botaanik ja memuarist Albert Üksip, lisaks oli ta ka hea viiuldaja ja maalikunstnik. On näidelnud ka Estonia teatris ja tema hobiks oli herbaariumide koostamine ja tema 14500 herbaariumist sai aluse ka tulevane Loodusmuuseum. Suri 10.augustil 1966. aastal, talle on ka pühendatud mälestuskivi Narva Pimeaias.

    17. detsember 1911. aastal sündis Narva-Jõesuus kergetööstustöötaja Valentin Volkov, kes oli II Riigivolikogu-Eesti NSV I  Ülemnõukogu liige. Suri Tallinnas 16. detsembril 1986. aastal, päev enne 75 juubelit.

    20. detsember 1931. aastal sündis Narvas parasitoloog ja 1973. aastast meditsiinidoktor Ants Jõgiste.

   22. detsember 1911. aastal sündis Narvas seatalitaja Anne Baiko (Sergomets), kes oli Eesti NSV VI Ülemnõukogu saadik.

Sir ARTHUR

 Ikka ja jälle pean ma kordama, et 13 on tegelikult õnnenumber. Nii palju kauplejaid ei ole minu silmad veel Vanatare maalaadal näinud, kui sel sügisel. Oli, mida süüa, oli, mida juua, oli, mida koju kaasa tuua.

     Pean küll ausalt tunnistama, et olime ise ka seekord õige varajased ning suurem ostjate hulk jõudis kohale veidi hiljem. Seetõttu ei olnud ka järjekorrad veel pikad ja kõik, mida hing ihaldas, sai ka kohe ära ostetud. Ei vedanud küll seekord nendel, kes lihtsalt suhtlema tulid, sest tuul oli tugev ja kui ikka kodus soojalt riidesse ei pannud, siis nagu öeldakse, pikka pidu ei olnud. Pisemaid pereliikmeid aga tuul ei heidutanud ja neil jätkus tegevust lausa mitmel rindel.

    Öeldakse, et oma silm on kuningas ja kes kohale ei jõudnud, saab põgusa ülevaate piltide abil. Ehk siis on kevadel tahtmist ka ise laadale tulla.

Vaata lisaks pilte: www.vaivaravald.ee.

 ANNE JUNDAS

 6. oktoobril 1931. aastal sündis Narvas lavastaja, nukunäitleja ja lastekirjanik Uno Leies, kelle Hunt Kriimsilm oma 9 ametiga on olnud paljude pisipõnnide ja ka nende vanemate lemmik. Suri Tallinnas13. septembril 1988. aastal.

 7. oktoobril 1921. aastal sündis Narvas raudteelase peres luuletaja, lastekirjanik ja publitsist Manivald Kesamaa, kes on töötanud ajalehtedes Noorte Hääl, Säde, ajakirjades Stalinlik Noorus ja Pioneer. Tema sulest on ilmunud mitmeid luulekogusid, reisikirjeldusi. Manivald Kesamaa suri 8. novembril 1985. aastal.

 17. oktoobril 1936. aastal saabus Eestisse Rootsi kroonprints Gustav Adolf, et osaleda järgmisel päeval Narvas avataval mälestusmärgi Rootsi lõvi avaüritustel.

18. oktoobril 1906. aastal sündis Narvas näitleja Kaarel Karm (kodanikunimega Länts), kes 1922-1925 õppis Riigi Kunsttööstuskoolis dekoraatoriks ja alustas tööd Estonia teatris, kus lisaks dekoreerimisele osales ooperi, balletti ja operettide osades ja nii ongi tema tööraamatus  1932-1942 aastani kirjas töö näitlejana (mitte dekoraatorina). Sellele järgnes aasta tööd Draamateatris  + veel kuus aastat Estonias ja 1949. aastast kuni surmani 2. augustil 1979. aastal oli näitlejaks Draamateatris. Suur edu saatis teda ka filmimaalilmas ja tema tööde krooniks oli 1956. aastal omistatud NSVL rahvakunstniku aunimetus ja Eesti NSV Riiklikud preemiad 1949. ja 1959. aastal.

 18. oktoobril 1936. aastal avati Rootsi kroonprintsi Gustav Adolfi poolt Narvas Härmamäel (praegu on see koht jälgitav Narva sissesõidul Vaivara poolt, kus paremal pool teed on linnapiiri tähistav märk ja sellest paremal põllul on märgata üks küngas – toona oligi sellel kohal mälestusmärk) mälestussammas nn.“Rootsi Lõvi“, mis oli koopia Rootsi kuningalossi ees asunud Bernhard Foucqueti (loe Fukoo) loodud kujust. Narva monumendi projekteeris arhitekt Österberg (kes on projekteerinud ka Stockholmi raekoja). See mälestussammas püstitati Rootsi kuninga Karl XII suurvõidu meenutamiseks Narva all 19. novembril 1700. aastal, mil Põhjasõja käigus purustati täielikult Narvat piiranud Vene väed. Mälestussammas hävines II maailmasõja käigus. Nüüdseks taastatud sammas on uues kohas, kuid on samuti Rootsi riigi kingitus ja koopia samast kujust nagu esimenegi, nii et hea Rootsi vaim on tagasi. 1994. aastal (toona idavirulasena) viibisin jalgrattamatkal Rootsimaal ja külastasin ka Rootsi kuningalossis asunud muuseumi ja seal kuningas KARL XII saalis nägin ka maali Karl XII neljast tähtsamast võidulahingust – üks neist oligi seesama kuulus Narva lahing.

 20. oktoobril 1906. aastal (vana kalendri järgi) asutati Narva Pedagoogika ja Tervishoiu Selts. 21. novembril võeti vastu A.Tihvinski koostatud põhikiri ja selts ise registreeriti alles 26. oktoobril 1907. aastal, kuigi aktiivne tegevus käis kogu aeg. Registreerimise ajal kuulus seltsi 207 aktiivset tegevliiget (!!!). Selts tegutses 14. jaanurini 1919. aastal ja Vabadusõja perioodil tegevus katkeski.

 28. oktoobril 1916. aastal sündis Narvas koloratuursopran Vera Nelus, kes õppis muusikat eraviisiliselt ja 1944-1971. aastail töötas Estonia teatris ooperi- ja operetisolistina. 1950. aastast ENSV teeniline kunstnik. Vera Nelus suri Tallinnas 18. juulil 1996. aastal.

 SIR ARTHUR

 4. septembril 1581. aastal piirasid rootslased sisse Narva linna ja hakkasid kohe ka linna pommitama raskete suurtükkidega, mis olid merd mööda kohale veetud. Kahe ööpäeva jooksul anti turmtuld ja see hävitas linnamüüri ja linn võeti tormijooksuga. Rootslaste poolt tapeti 2000 streletsi, 300 bojaari 700 teenriga ja ka vene linnakodanikke.

 Kokku hukkus neis tapatalgutes koos Narva kaitsjate ja elanikega ligi 7000 inimest.

 6. septembril 1936. aastal pühitseti sisse Narva Peetri kiriku uus orel, mille olid ehitanud võrumaa orelimeistrid vennad Kriisad. See on olnud läbi aegade nende suuremaid ja uhkemaid oreleid (28 kiriku oreli seast), millel oli 2506 vilet 38 registris. Sellele orelile valmistas ilusa prospekti (väliskujunduse) Rudolf Kriisa (oli maalikunstnik ja oreliprospektide tegija).

 See kirik hävis II maailmasõja käigus ja koos sellega ka imekaunis Kriisade ehitatud suurim orel.

 10. septembril 1916. aastal sündis Narvas tulevane soomepoiss Gunnar Halling, kes Eesti Kaitsevägede veeblina alustas teenistust Saksa Armees ja siirdus siit peagi Soome, kus 5. septembril 1943. aastal suunati Taavettisse väljaõppele ja alustas lipniku auastmes tõrjelahinguid Karjala kannasel.  Sõjamehe tee sai otsa 18. septembril 1944. aastal ja ta tuli tagasi Eestisse. Sattus siin Saksa rindele ja koos taganevate Saksa väeosadega saadeti põgenike laagrisse Saksamaal ja siit edasi Austraaliasse, kus jätkas tööd sõjanduse alal, töötades laskemoonalaos. Siin jätkas tegevust ka oma lemmikspordialal – laskespordis.

 Tema maine teekond lõppes Melbournes 2. juunil 1996. aastal.

 17. septembril 1896. aastal sündis Narvas tulevane kapten Erik Friedrich Georg Ernsti poeg Nikolai, kes pärast Tallinna reaalkooli lõpetamist õppis sõjaasjandust Pauli sõjakoolis Peterburis. Seal õpitut testis ka I Maailmasõja rinnetel ja Eesti Vabadussõjas, kus oli 5.jalaväerügemendi 7. kompanii ülemaks.

 Langes 1. veebruaril 1919. aastal Narva all ja tema teeneid hinnati II liigi 3.järgu Vabadusristiga. Ta on maetud Rakvere Linnakalmistule.

 25. septembril 1921. aastal avati Narva Garnisoni kalmistul mälestussammas Vabadussõjas langenuile. Samba autoriteks olid Virumaa mehed K. Sajor ja V. Mellik (Melnik).

 Sammas hävitati 1940/41.aastal ja taasavamine oli 15. juunil 1991. aastal.

 26. septembril 1896. aastal sündis Narvas ametiühingutegelane ja poliitik Aleksander Kiidelmaa, kes tööliste esindajana valiti II Riigi Volikokku –ENSV I Ülemnõukokku.

Suri Tallinnas 16. augustil 1969. aastal.

 26. septembril 1921. aastal sündis Narvas loomaarstiteadlane, veterinaariadoktor 1972. aastast Olga Martma, kelle uurimisteemaks oli veiste tuberkuloos. 1977. aastal omistati talle ENSV teenilise teadlase aunimetus ja samal aastal pälvis ka ENSV Riikliku preemia

 Olga Martma suri Tartus 11. juulil 1991. aastal.

 Sir ARTHUR

30. juulil toimus Vaivara vallas Grenaderimäel (Ristimägi) iga-aastane 20. Eesti Relvagrenaderide Diviisi veteranide kokkutulek, mälestamaks 1944. aastal Sinimägedes  langenud sõjamehi. Tänavu möödub 67 aastat lahingutest, mille näol on tegemist ohvriterohkeimate Eesti pinnal peetud heitlustega läbi aegade.

    Eesti relvagrenaderide diviisi veteranide ühingu (ERDVÜ) juhatuse esimehe Mauri Kiudsoo sõnul laekus veteranidel ürituse järel selle kohta üksnes positiivset tagasisidet, seega võib kokkutulekut lugeda igati kordaläinuks.

     “Ilm oli küll selle suve halvim, aga ega loodusjõudude vastu saa. Korraldajatele valmistaski kõige enam heameelt kohaletulnud inimeste suur arv ja seda hoolimata kogu ürituse aja kestnud tihedast vihmasajust. Nii bussi- kui autoparkla oli masinaid täis. Kõik see osutab sellele, et Eesti inimesed ei ole teps mitte ükskõiksed selles küsimuses, mis puudutab 1944. aasta kaitselahinguid ja Eesti vabaduse eest langenud meeste tunnustamist,” rääkis Kiudsoo.

     Kolmandat aastat järjest on kokkutulek poolkinnine, et sinna ei satuks provokaatoreid. Notšnoi Dozor pidas kokkutulekuga ühel ajal oma miitingu Nõukogude sõdurite ühishaua juures Vaivara kalmistul, sinna kogunes vaid kümmekond inimest.

 Järgmise aasta juuli lõpus Grenaderimäel toimuv ERDVÜ ja Eesti leegioni sõprade klubi korraldatav kokkutulek on järjekorras juba 20.

    Sinimägede lahingud, said alguse Saksa armeegruppi taandumisega Narvast Sinimägedesse 25. juulil 1944. aastal. Esimene rünnak Punaarmee poolt toimus 26. juulil ja kuni 10. augustini löödi kõik rünnakud tagasi. Võitlus Sinimägede pärast lõppes 19. septembril, kui Punaarmee hõivas tühjaksjäetud kaitsejoone. (VK)