Suure panuse eest Eesti maareformi edukal läbiviimisel tänas ja tunnustas keskkonnaminister Keit Pentus teisipäeval, 29. novembril Tallinnas toimunud maareformi 20. aastapäevale pühendatud konverentsil oma tänukirjaga ka Vaivara Vallavalitsuse maaosakonna juhatajat

     Iga tänukirjaga tunnustatud maareformi läbiviija sai mälestuseks ka Eestimaa savist valmistatud taldriku, mille autor on kunstnik Maanus Mikkel.

    Konverentsil anti ülevaade reformi käigust, praegusest seisust ja tulevikuplaanidest.

Maareformile pani aluse 1. novembril 1991. aastal kehtima hakanud maareformi seadus. (VK)

     Taotluse kohaselt on kavas uurida kvaliteetse killustiku tootmiseks sobiva lubjakivi olemasolu Arumäe külas. Taotletav uuringuruum, pindalaga umbkaudu 100 hektarit  jääb olemasolevast Laagna lubjakivimaardlast 1,5 km edelasse ja Laagna kruusamaardlast 2,3 km lõuna suunas. Lähimad majapidamised asuvad uuringuruumist umbes 700 m kaugusel.

    Oma arvamust antud küsimuses väljendasid mitmed koosolekust osavõtjad. Valla keskkonnakaitse spetsialist Helmi Kaljurand luges ette ka kirjalikult laekunud seisukohad.

Lisaks vallaametnikele koosolekul osalenud kümmekonna oma kodukoha tulevikule kaasa rääkida sooviva vallaelaniku üksmeelne seisukoht ja sõnum Viru Mäebüroo OÜ-le ning vallavalitsusele oli, et Vaivara valda ei taheta olemasolevatele karjääridele juurde enam ühtegi. (VK)

16. -18. septembrini toimus Sinimäe Põhikooli ja Vaivara Huvikeskuse ühisettevõtmisena juba teist aastat põhikooliõpilastele mõeldud sõjalis- sportlik mäng „Sinimägede retk”.

    Idee sedasorti mängu korraldamiseks on pärit kahest allikast. Kõigepealt on Vaivara kant harukordselt tihedalt seotud nii Eesti sõja- kui ka kultuuriajalooga. Üht neist ajaloosündmustest – Utria dessanti – tähistavad Vaivara vald ja Erna selts iga- aastase mälestusretkega dessandi aastapäeval jaanuarikuus. Retk on võitnud laialdase populaarsuse nii kodu – kui välismaal, kuid mõeldud siiski täiskasvanutele.

    Teisalt on Vaivara vald osaline alates 2009. aastast käimalükatud nn tipuvaldade (Eestimaa geograafilistes tippudes asuvad vallad) programmis, mille peamiseks tegevusvaldkonnaks on olnud kultuurikoostöö. Kuid ka see programm on hõlmanud peamiselt täiskasvanute isetegevuskollektiive.

    Tipuvaldade töönõupidamistel sai aga alguse idee korraldada ühistegevust ka põhikooliõpilaste tasandil.  

    Nii toimuski 2010. aasta septembris esimene Sinimägede retk, milles osalesid Sinimäe, Lümanda ja Palamuse koolide 5.-9. klasside õpilased. Käesoleval aastal liitus retkelistega Ambla Põhikool. Kokku läks rajale 6 viieliikmelist võistkonda, neist pooled moodustatud erinevate koolide õpilastest.

    Kolmepäevase ettevõtmise eesmärgiks on pakkuda õpilastele läbi erinevate mängude ja võistluste võimalust tutvuda Eestimaa kultuuri – ja sõjaajalooga otse paikades, kus sündmused aset leidsid ning panna proovile enda võimed sõjaliste elementidega maastikumängus. Sõnaga – kolm päeva intensiivset õuesõpet, kus ühendatud ajaloo, kehalise kasvatuse, geograafia ja ühiskonnaõpetuse tunnitöö.

    Esimene päev algas kahetunnise ajaloomatka ning sellele järgnenud viktoriiniga. Õhtul korraldas Ambla kooli õpilaste juhendajana retkel osalenud Järvamaa kaitseliitlane Lembit Rosina saalis võistlusmänge.

    Teine päev veedeti maastikumängus, mille programmi pani kokku Utria dessandi korraldamise kogemustega kapten Aivar Helstein. Mõnedki esialgu kardetud alad, näiteks köiega tornist laskumine, kujunesid hoopis tähtsündmuseks. Lubage veel! Kontrollpunktides võeti mõõtu lõkke süütamises, laskmises, erinevate ainesegude tundmises, granaadi täpsusviskes ning esmaabis.

Üldvõit koos karikaga läks teist korda järjest Lümanda Põhikooli Saaremaal, kus jääb aastaks õpetaja Tiina Niidu matemaatikaklassi.

    Õhtul tutvustati taidluskavasid, löödi tantsu ning mängiti seltskonnamänge. Kui eelnevad ettevõtmised olidki võistlusmomente tekitanud, siis õhtuse kava üldvõitjaks jäi konkurentsitult kõigi osapoolte sõprus. Pühapäeval külastasid noored Kohtla- Nõmme kaevanduspark – muuseumi.

    Osalenud koolide õpilased ja juhendajad jäid ootama uusi kohtumisi – hiljemalt kolmandal Sinimägede retkel 2012. aasta septembris.

 KAI  KIIVER

Vaivara Huvikeskuse juhataja

2010. aastal otsustasid viis (Vaivara, Toila, Jõhvi, Mäetaguse ja Illuka ) omavalitsusüksust luua valdade ülese ühise võimeka korrakaitseüksuse, mille abil teostada omavalitsustele eriseadustega pandud järelevalve ja kohtuvälise menetluse ülesandeid.

    Omavalitsuste ühise soovi elluviimise tulemusena alustas käesoleva aasta 1. juulist oma tegevust korrakaitseüksus nimetusega menetlusteenistus ning 5. septembrist täideti kahe järelevalve vaneminspektori ametikohad. Menetlusteenistusse järelevalve vaneminspektori ametikohale asusid tööle Jõhvi praegune korrakaitseametnik Paul Lek ja Ida Prefektuuri ametnik Konstantin Ilmenski. Seoses sellega, et hetkel kehtiv seadusandlus ei võimalda luua iseseisvat avalik õiguslikku juriidilist isikut, kes omaks õigust viia läbi omavalitsustele eriseadustega pandud järelevalve ja kohtuvälise menetluse ülesandeid, loodi kõigi viie valla juurde osakoormusega korrakaitse ametniku ametikohad. Selline samm oli tingitud asjaolust, et tööle võetud ametnikud saaksid oma ametiülesannete täitmiseks eriseadustest tulenevaid pädevusi. Sügisest tööle võetud ametnikud ongi vormistatud tööle kõigi viie omavalitsuse juurde.

    Mis kasu on menetlusteenistuse loomisest kogukonnale? Eelkõige tõstab see kogukonna liikme turvatunnet ja teadmist, et on olemas üks struktuuriüksus, kes tegeleb professionaalselt rikkumiste menetlemistega. Samuti ei jää tähelepanuta kogukonnas kehtivate reeglite vastu eksinute käitumine ja see leiab eriseadustes sätestatud sanktsioonide kohaldamise. Kindlasti ei ole tegemist karistusüksusega ja eesmärgiks omaette ei ole reeglite vastu eksinute „igal juhul“ karistamine ehk „ärategemine“, samuti ei ole omaette eesmärgiks täita suurte summadega kohaliku omavalitsuse eelarvet. Eesmärgiks on siiski läbi menetlusteenistuse aktiivse tegevuse kasvatada kogukonna liikmete seas õiguskuulekat käitumist ja seda just toimepandud rikkumistele võimalikult kiire reageerimisega. Kui varasemalt ei olnud omavalitsustel piisavalt ressursi, et rikkumistele reageerida, siis selles osas on olukord menetlusteenistuse tööle hakkamisega paranemas. Peab tunnistama, et rikkumistele piisava tähelepanu mitte pööramisega juurdub rikkumisi toime pannud isikutes karistamatuse tunne.

    Menetlusteenistusest ja tema ülesannetest ning volituste ulatusest parema ülevaate saamiseks on loodud oma koduleht (www.menetlusteenistus.vaivaravald.ee), sellelt leiab palju kasulikku ja olulist teavet väärteomenetluse kohta. Kogukonna liige, kes on sattunud pahuksisse kehtivate reeglitega, leiab sealt endale vajalikke näpunäited, kuidas oleks soovitatav käituda väärteomenetluses osaledes. Selline teadlikkus aitab tal hoida ära ebameeldivatest üllatustest ja võimalikest konfliktest.

    Kutsun kõiki kogukonnaliikmeid üles olla heaks eeskujuks oma käitumisega teistele kogukonnaliikmetele ja jagama vajadusel ning võimalusel näpunäiteid õiguskuulekast käitumisest ka nendele kogukonnaliikmetele, kes ise ei saa veel päris hästi aru, kuidas on kõige õigem käituda.

    Menetlusteenistus on teie partneriks turvalisema keskkonna loomisel.

Ühiselt suudame rohkem ja paremini.

MAREK  RANNE

Õigusnõunik menetlusteenistuse juhataja ülesannetes

Teisipäeval, 6. septembril olid päikesepaistelisse Vana-Olgina mõisa palutud vallas heakorratöid teostavad inimesed.

    Pidulikul lõunasöögil andis vallavalitsuse maaosakonna juhataja Irina Doroš üle vallavalitsuse tänukirjad FIE Nikolai Krinitski ettevõttele Nadežda, FIE Tatjana Sokolovskajale, FIE Anatoli Petrovile ja OÜ Artestile, tänades neid kauaaegse ja meeldiva koostöö eest valla kaunimaks muutmisel. Vallavanem Veikko Luhalaid rõhutas nende olulist panust selles, et 2009. aastal tunnistati Vaivara vald parimaks heakorrastatud omavalitsuseks vabariigis. Keskkonnakaitsespetsialist Helmi Kaljurand meenutas neid aegu, kui ümberringi kõik veel räämas ja ripakil oli ja heakorratöödega alustati lausa nullist.

    Hubases õhkkonnas räägiti juba tehtud ja veel käsil olevatest töödest. Kuulati ära osapoolte soovid ja soovitused. Tunnistati kõigi vallaelanike panuse vajalikkust kodukoha kaunimaks muutmisel ja nõustuti sellega, et sarnaselt Marika Haava-Illipe ja Kalmer Illipe Angerja talule  Kudrukülas, on vallas veel palju presidendi auhinna väärilisi kodusid.

ALAR  TASA

    „Suurem osa meie toodangust transporditakse tsisternautodega, mistõttu on autolaadimisterminal tootmise arendamisel oluline sõlm,” rääkis Eesti Energia Õlitööstuse juhatuse esimees Igor Kond. Tema sõnul vastab terminal kõigile kaasaegsetele keskkonnanõuetele, mis tootmise arendamisel on sageli võtmeküsimus. “Laadimissüsteemile paigaldatud spetsiaalsed seadmed koguvad lenduda võivad aurud kokku ning õhk püsib puhas,” selgitas ta.
    Uus terminal on automatiseeritud ja kiirem ning seetõttu ka klientidele mugavam. Terminal võimaldab korraga laadida 5 autot ning ühe auto laadimiseks koos kõigi vajalike lisatoimingutega kulub kokku vaid 30 minutit senise pea tunni asemel.
    Kui seni kasutusel olnud laadimissüsteem võimaldas ööpäevas laadida 650 tonni vedelkütuseid, siis uue terminali projekteeritud võimsus on 1500 tonni kütuseid ööpäevas.
    Kuigi terminali võimsus on suurem, saab selle opereerimisega tänu lisandunud automaatikale hakkama sama arv töötajaid. Korraga on vahetuses tööl kaks inimest, kellele lisandub hooldus- ja remonttöödega seotud personal.
    Kümne hektarilisel maa-alal paikneva terminali juurde kuuluvad lisaks laadimisestakaadile kaalud, pumpla, gaaside regenereerimise süsteem, mahutipark ning juhtimiskeskus. Lisaks rajati 1,3 km uut asfaltkattega teed.
    Terminali rajamise peatöövõtja oli Merko Ehitus, töid teostasid ka YIT, Kohimo, APL Production, Joala Elekter ning Eesti Energia Elektrotehnika ja Automaatika. Terminali projekteeris Sweco Projekt.
    Uus autolaadimisterminal asub põlevkiviõli tootmisest eemal, mis on oluline ka ohutuse seisukohalt. Seni kasutusel olnud autolaadimisestakaad õlitehase kõrval demonteeritakse. Lisaks autolaadimisterminalile renoveeritakse 2012. aasta märtsiks selle naabrus asuv raudteelaadimisterminal.

MARINA BACHMANN
pressiesindaja
Eesti Energia AS

Augustikuu viimasel nädalavahetusel avati Sõtke jõe kaldal paadisild, mis on kodusadamaks neljale kanuule.

    „Sõtke jõgi ja paisjärv on atraktiivne koht tegelemaks erinevate ajaveetmisviisidega, kuid siiani pole selle looduskauni paiga võimalusi ära kasutatud,“ selgitas Vaivara vallas kooskäimise – ja puhkekohti arendava MTÜ Vaivara laulu – ja mänguseltsi Vikerkaar juhatuse esimees Aare Objartel. Teistele loodetava eeskuju näitamiseks ja jõel ajaveetmisvõimaluse loomiseks, saigi kirjutatud projekt kohalikule PRIA grupile – MTÜ Kirderanniku Koostöökogule, mille tulemusena on nüüdseks kõigil Vaivara valda külastavatel inimestel, aga eelkõige valla elanikel võimalik puhata mitte ainult selle kauni jõe kaldal, vaid ka sõudes selle voogudel kanuuga.

    Objarteli sõnul on huviliste käsutuses neli kanuud koos turvavarustusega. Vanuselisi piiranguid sõita soovijate suhtes ette nähtud pole. „Vanuse piiranguid meil ei ole, lapsel peab olema kaasas lapsevanem ja meie varustame kõiki päästevestidega,“ rääkis ta ja lisas, et Vaivara valla elanikele on kanuusõit tasuta, kuid vajalik on etteregistreerimine  telefonil 510 4144.

 ALAR  TASA

Vaivara valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava 2008-2020 esimese kolme aasta tegevuskavaga ollakse graafikus, seda tänu veemajandusprojektide pearahastaja Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) ja Vaivara vallavalitsusele, kellel siiani on olnud võimalus katta omafinantseeringut. 

    Esialgsete plaanide kohaselt pidi Sinimäe alevikus Mäealuse tänava piirkonnas uus puurkaevpumpla valmima eelmise aasta lõpus, kuid seadusandluse muudatustest tulenevalt venis projekteerimistööde periood ja objekt valmis selle aasta juulikuus. Uuest puurkaevust võib veevõrku hakata vett andma peale vajalike lubade väljastamist Keskkonnaameti ja Terviseameti poolt, milleks võib kuluda veel mõni kuu.  

    Sinimäe aleviku eramute piirkonnas Roheline ja Mäealune tänavatel reoveekanalisatsiooni rajamise ehitustööd on täies hoos ja selle aasta plaanide sisse kuulub ka Uus tänava kinnistutele ühiskanalisatsiooni süsteemiga liitumisvõimaluste loomine. Uus tänaval rekonstrueeritakse reoveekanalisatsioonivõrgu rajamise käigus ka veevõrk.

    Euroopa Liidu poolt rahastatava Olgina aleviku veemajandusprojekti projekteerimistööd lõpevad selle aasta detsembrikuus ning kohe on kavas välja kuulutada ka ehitustööde riigihange. Ehitustööde perioodiks oleme planeerinud aprillist kuni novembrini 2012. Selle projekti käigus rekonstrueeritakse Narva maantee ja Männiku tänavatel kogu vee- ja kanalisatsioonivõrk ning olemasolev puurkaevpumpla, rajatakse uus puurkaevpumpla ja sadeveesüsteem.

    Järgmise aasta tööplaani sisse kuulub Olgina alevikus veel teinegi suur veemajandusprojekt, mille käigus rajatakse Tiigi ja Metsa tänavatele vee- ja kanalisatsioonivõrk. Selle projekti realiseerimine võimaldab Olgina aleviku eramute piirkonna kinnistutel liituda ühisveevärgiga. Projekteerimistööd on lõppfaasis ja sellel aastal on kavas ka ehitusettevõtja leida.

    15. augustil esitasime KIK`le rahastamistaotluse Sinimäe vee- ja kanalisatsioonivõrkude rekonstrueerimiseks. Kas need rahastamistaotlused ka positiivsed otsused saavad, see peaks selguma vahetult selle aasta jõulude ajal. Ehitustööde perioodiks oleme planeerinud 2012-2013.

Kui eelpool mainitud veemajandusprojektidega oleme lõpule saamas, siis 2012. aastal on kavas alustada Vaivara küla ühisveevärgi rajamiseks vajalike toimingute ettevalmistamisega ja paari aasta jooksul ühisveevärk välja ehitada. Loodame, et KIK`l kui ka Vaivara vallal selleks kõigeks piisavalt rahalisi vahendeid jätkub.

    Rohkem informatsiooni veemajandusprojektide sisu, maksumuste ja teostajate kohta leiab KA Vaiko AS (www.vaiko.ee) ja Vaivara valla (www.vaivara.ee) veebilehtedel nupukese all „Projektid“.

 HEIKI  LUTS,

KA Vaiko AS juhataja

Juuli algusest alustab tegevust viit naaberomavalitsust – Vaivarat, Toilat, Illukat, Jõhvit ja Mäetagust – hõlmav ühtne menetlusteenistus.

  Esimesest juulist tõmbab menetlusteenistuse vormi selga kaks ametnikku – ühise menetlusteenistuse alla koondunud omavalitsuste koosseisudes alustavad tööd järelevalvevaneminspektorid. Paralleelselt jätkavad järelevalve teostamist ka siiani sellega tegelenud vallaametnikud.

    Menetlusteenistuse tegevusvaldkonda kuuluvad keskkonna- ja ehitusalased rikkumised, avalik kord, tarbijakaitsega seonduv. „Vales kohas parkimine, prügi metsa alla viimine, avaliku korra rikkumine – näiteks trepikojas suitsetamine, tarbijakaitsega seonduv, kasside ja koerte pi­damise eeskirjade eiramine, järelevalve ehitusnõuetele mittevastavate ehitiste üle – need on teemad, millega loodav menetlusteenistus tege­lema hakkab,” rääkis veebruaris menetlusteenistuse ülesehitamisega algust teinud Vaivara vallavalitsuse õigusnõunik Marek Ranne.

„Tegemist ei ole kindlasti mingisuguse karistusüksusega,“ rõhutas Ranne, kelle sõnul on eesmärgiks muuta siinne elukeskkond puhtamaks ja turvalisemaks. Mitte vähemtähtsaks ei pidanud ta menetlusele allutatud inimeste õiguste tagamist menetluse kiire ja õiglase läbiviimise kaudu ja seda silmas pidades, pannakse kõigi viie valla kodulehele üles ka  menetlusteenistuse kodulehe link. „Menetlusteenistuse koduleht, aadressiga -menetlusteenistus.vaivaravald.ee – on vabariigis oma informatiivsuse poolest ainulaadne sellepoolest, et sealt saavad abi ka need inimesed, kelle suhtes on menetlust algatatud – sealt leiab juhiseid, kuidas sel puhul käituda ja mida teha,“ selgitas Ranne, kelle sõnul tasub lehte külastada aga kõigil, sest seal on põhjalik, kogu menetlusteenistust puudutav informatsioon.  

   Ühtse menetlusteenistuse idee sai alguse sellest, et viie omavalitsuse juhid leidsid vaja olevat ühtset tugevat korrakaitseüksust, mis oleks võimeline läbi viima nõuetekohast järelevalvet ja samuti ka väärteomenetlust.

ALAR TASA

Taas jõudis kätte juuni kuu, mil tähistatakse kõikjal lastekaitsepäeva.

Nii panime ka meie pead kokku ja otsustasime, et korraldame juba traditsiooniks saanud perepäeva ”Kala-la-la-laat”. Üritus sai alguse aastal 2006 projektist Ökokratt ja nüüd on siis juba kuues aasta. Sihtgrupiks lapsed, aga tegevust üritame alati leida kõigile, et oleks üheskoos võimalik veeta üks tore päev.

    Perepäev toimus pühapäeval 5.juunil ja seekord oli esimene kord, kus algusajaks sai 10.00 ( eelnevatel aastatel oli algus 07.00).

    Erinevaid tegevusi oli küllaga ja igal ühel oli võimalik valida endale meelepärane. Peale selle, et ise teha, oli meil väga tore võimalus vaadata, mida teised on õppinud. Meil olid kohal erinevad tantsutüdrukud, kes näitasid vahvaid tantse. ”Ivuški”, kes laulsid ilusaid laule. Lasteaialapsed, kes laulsid ja tantsisid. Minule isiklikult tekitasid kõik need esinemised väga mõnusa tunde. Küll meil on palju aktiivseid inimesi, kes käivad koos ja õpivad ilusaid asju! Suur aitäh, et te kampa lõite ja ennast meile näitasite!

    Tiigi ääres õpetas kalamees Jüri kala püüdmist ja toimus kalapüügi võistlus. Lõpptulemus oli väga tasavägine ja parim kalamees oli taas Oliver. Palju õnne sulle veel kord!

    Veel oli tiigi peal esimest korda võimalik õppida ise aerutamist ja seda kummipaadiga. Endalgi oli raske, aga hea on õppida, kui on õpetaja kõrval. Taas suur aitäh kalamees Jürile ja onu Märdile, kes olid nõu ja jõuga abiks!

    Staadionil oli võimalik hüpata batuutidel, sõita ATV-dega, lasta paintballi markerist täpsust, sõita hobusega, võtta osa spordi-ja kunstitegevusest. Seekord oli staadionil ka rahvastepalliplats, kus käis hoogne mäng. Vahva, kui on palju aktiivseid inimesi, kes tulevad kambas välja ja tahavad midagi põnevat teha. Huvitavalt läks ka kunstikeskuses, kus algselt lapsed joonistasid ja maalisid ise erinevaid kalakesi ja muid veeelukaid, aga lõpuks läks sujuvalt asi selleni, et maaliti ka laste näole erinevaid vahvaid pilte. Ja kuidas see lastele meeldis – super! Tore oli jälgida, kuidas kõikjal toimetati ja kõigest osa võeti.  Tegevust jagus kõigile ja loodan väga, et kõik koos veetsime ühe toreda perepäeva.

Suur aitäh Vaivara vallale, kes võimaldab meil selliste päevade korraldamist!

Veel kord tahan tänada kõiki, tänu kellele see päev teoks sai. Suur – suur aitäh teile kallid sõbrad ja loodan, et kohtume ka järgmisel aastal!!! Pilte saate vaadata Vaivara valla kodulehelt.

 MARGIT MAKSIMOV