LEADER programmi projekt, mille eesmärgiks oli militaarmuuseumite arendajate kohtumised ja võrgustiku loomine, et ühistegevuse kaudu ära kasutada üksteise tugevaid külgi ja seeläbi kvaliteetsemaid, uuenduslikke teenuseid ja turundust pakkuda. Arendustegevust mõjutab muuhulgas ka eri sektoritest kaasatud inimeste hulk, kes  annavad oma panuse võrgustikku. Nii osalesid kohtumistel muuseumi arendajad ja muuseumit puudutavate otsuste tegijad, MTÜ tegelased, sh Muuseumi Sõprade Klubi liikmed ning turismiga tegelevad ettevõtjad.  

    Esimene kohtumine oli Valgas, kus 2008. aastal asutati keerulise nimega muuseum ehk  Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon. Vaivara Sinimägede Muuseumiga samal ajal jalad alla saanud asutuse – sihtasutuse nõukokku kuuluvad Valga Linnavalitsuse, Valga Maavalitsuse, Valgamaa Omavalitsuste Liidu, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Kaitseliidu esindajad.  Ekspositsioonis leiab osaliselt kajastamist ka nende organisatsioonide töö.  Nii võib leida Vabadussõja toa, piirivalve, Eesti ja Läti politsei ning päästeteenistuse toad, kaitseliitu ja kaitseväge tutvustava ruumi, 1944. aasta Emajõe lahinguid tutvustava väljapaneku, nõukogude sõjandust tutvustava toa, samuti KAPO tegevust käsitleva toa jne. Väliekspositsioonist on kujunenud teemapark, kus oma osa täitmas tank T-34, helikopter MI-8, soomukid jpm sõjatehnikat. Külastajatele on rohket huvi pakkunud metsavennapunker ja püstkoda, on militaarspordi takistusriba ja majutusvõimalused. Meile olid huvipakkuvad ja järeletegemist väärivad  koolinoortele suunatud esitlusprogrammid, mida ka näiteks sünnipäeva peo käigus võib vaadata. Kuulasime ja vahetasime kogemusi muusemitööst nii spetsiifilisel kui ka kõige lihtsamal tasandil nagu piletimüügi korraldus ja õpilasgruppides huvi tekitamine. Eesti eri nurkades asuvate muuseumite tutvustamiseks valmivad edaspidi ka  ühised reklaammaterjalid.

    Järgmine peatuspaik, Soomes asuv Säkylä Talve- ja Jätkusõjamuuseum on eramuusem, mis kasutas ellujäämiseks LEADER-i raha ning Säkylä valla ning Rauma piirkonna arenguagentuuri abi. Muuseum sai alguse 1990. aastal, kui Ilpo Nurmi korraldas näituse esemetest, mida ta oli kogunud üle Soome mängufilmi „Talvesõda“ rekvisiitideks. Ajapikku sai edasiminekut takistavaks  asjaolu, et muuseumi loojal puudusid teadmised muuseumitööst  ja näitusepinda jagati tänapäeva militaarvarustust müüva firmaga. 2007. aasta lõpust alanud ja 2010 suveni kestnud projektis olidki suuremateks töödeks näituseruumi eraldamine poest ning valvesüsteemide ehitamine ning muusemieksponaatide loendamine ja kirjeldamine. Muuseumi jaoks koguti ka veteranide mälestusi ja tehti palju tuntuse suurendamiseks: paigaldati teeviidad ja loodi lausa 5-keelne  muuseumi kodulehekülg, kus äramärkimist väärib prantsusekeelne variant. Töid toetas 75% osas Pyhäjärviseudu LEADER tegevusgrupp, mille esindaja oli meie gruppi tulnud tervitama ning avaldas soovi rohkem ka meie piirkonna LEADER-st kuulda. Nii põimusid meie vestluses mitmed teemad, muuseumis endas oli mulle põnevaim autentne ehk ajastustiilis kohvikunurk.

    Miehikkälä külas Salpa liini muuseumis ootasid meid juba vanad sõbrad, kellega koos sai aastatel 2006-2007 läbi viidud rahvusvaheline projekt Fort Turism. Muuseumirahvas kõneles oma lähiaja plaanidest tuua 5-s punktis paiknevad muuseumiruumid nagu hoidla, kontor ja näitused ühte hoonesse. Kadedaks tegi teadmine, et muuseumi kulusid katab haridusministeerium;  muuseum ise on avatud vaid suvehooajal ja praegu tegelevad töötajad  paberi-ja arendustööga, suvel seevastu palgatakse ajutisi giide lisaks.     

    Salpa on kaitseliin, mis 1944. aasta suveks ulatus 1200 km pikkuselt Barentsi merest põhjast lõunasse läbi kogu Ida-Soome kuni Soome laheni. Seniajani on Salpa liin jäänud suurimaks ehitusalaseks ettevõtmiseks Soome ajaloos: 1941. aasta kevadel rakendati kaitseliini ehitustöödel 35 000 meest, kelle eest hoolitses 2000 naisabilist-lotat. Liini tüüpiline punker kujutas endast ühe kuulipildujapesaga 20-mehelise meeskonna majutusvarjendit. Ligi 50 kindlustuse relvastuseks olid tankitõrjekahur ja Maksimi tüüpi moderniseeritud kuulipilduja, mille laskekiirus oli 800 lasku minutis. Maastiku kaitsepunktide relvastus oli väga mitmekesine, alates moodsatest Saksa tankitõrjekahuritest kuni sakslaste käest saadud 1870- ndatest aastatest pärineva Prantsuse trofeesuurtükini.

    Kohtumistel kõneldi muuseumite rahastamisest, struktuurist, võimalikest arengusuundadest ajal, mil Vaivara vallavalitsus koostab uut arengukava. Usume, et militaarmuuseumite arendajate kohtumised võrgustiku loomise ja tugevdamise eesmärgil parendavad piirkonna arengu kavandamise kompetentsi ja võimekust ning muuseumil on oluline osa turismialastes strateegilistes plaanides.

IVIKA MAIDRE

Käes on jaanuar ning Huvikeskuse rahval tilluke hingetõmbepaus pärast aasta töörohkeimat perioodi. Seljataga on jõulu- ja uusaastapeod, Paul Kerese nimeline maleturniir, Utria dessant.

    Eks see kultuurirahva töö pisut omamoodi ju ole: igapäevaelus on pidude ja meelelahutuse korraldamist vahel raske selleks päris tööks pidadagi… Seda, et asjade korraldamine päris ilma tööta ei suju, märkad enamasti alles siis, kui miski tegemata jääb või untsu läheb.

    Kasutan siin juhust ja tänan kõiki oma kolleege, kes aastavahetuse saginas nagu Muumitrolli- raamatu nähtamatud hiired märkamatult saale kaunistasid, laudu katsid, mänge- tantse ja muusikat aitasid teha ning lõpuks ööpimeduses koristama asusid.

    Ekstra tänusõnad aga neile, kelle toe ja abita kultuuritöötaja elu üpris keeruline oleks: mõistvad pereliikmed, kes asjade korraldamisel puhtast tegemisrõõmust käed külge löövad ning sedasi Huvikeskusele ootamatult tõhusa tasuta tööjõuressursi moodustavad. Eks ole kultuuritööl see omapära küll, et tegemisrõõm lõpuks tööväsimuse enamasti üles kaalub.

    Minu suurimaks rõõmuks lõppenud aastal oli aga see, et aegamööda on vallarahva huvi kooskäimise ja ühise tegutsemise vastu kasvanud. Veelgi toredam on, et need huvid on mitmekesised: soovitakse küll koos tantsida ja lõõgastuda, aga ka sportida, õppida, teha käsitööd või mängida malet… Maleturniiri taaselustamise eest suur tänu meie omakandi raudmehele Ivan Burovile, kes kultuurielu korraldamisel jälle kaasa lööb ning kaugeltki mitte ainult oma erialal- poksis.

   14. jaanuaril kogunes aga Vaivara Seltsimajja 17 inimest, et arutada ühiselt võimalust ajaloolise EELK Vaivara koguduse taastamiseks. Esialgu otsustati tegutseda siiski samm- sammult. Põhjusi selleks on mitmeid. Paljud vallaelanikud on hetkel juba tegutsevate koguduste liikmed ning pole mõtet kiirustada sealt lahkuma enne, kui uue koguduse idee tõepoolest elujõuliseks osutub. Korraldamist ja läbimõtlemist vajavad veel paljud küsimused, nagu tegevõpetaja leidmine, kiriku või muu kogudusehoone võimalik rajamine… Need on küsimused, millele ühe koosolekuga lahendust ei leia. Küll aga otsustati, et head algatust koguduse taastamiseks tuleb ühiselt edasi arendada ning selleks hakatakse esialgu kokku saama vähemalt üks kord igal kuul laupäeviti- esialgu pigem õpperingina, kus kirikuelu korraldamine osalejatele endile paremini selgeks saaks. Kevadesse planeeriti aga talgupäev endise kirikuplatsi ning kalmistu ühiseks korrastamiseks.

Ning mõned plaanid veebruarikuus:

• Vaivara koguduse taastamise toetajate järgmine kokkusaamine on kavas laupäeval, 4. veebruaril kell 12. 00 Vaivara Seltsimajas, kus EELK Narva koguduse õpetaja Villu Jürjo tutvustab kirikuaasta korraldust ning kirikukalendrit.  Pärast loengut saame läbi arutada ja paika panna ka järgmiste kuude tegevuskava ning uute kokkusaamiste ajad ja kohad. Andke teada, kui vajate kohalejõudmiseks abi!
• Laupäeval, 11. veebruaril kell 17. 00 esineb Vaivara Seltsimaja kaminasaalis sõbrapäeva kontserdiga Silvi Vrait. Pärast kontserti saab vestlusringis esitada ka küsimusi Silvi Vraidi elulooraamatu kohta. Kontserdile järgneb sõbrapäeva tantsuõhtu.                 Piletid hinnaga 4 eurot müügil Olgina rahvamajas ja raamatukogudes.
• Laupäeval, 18. veebruaril toimub Olgina Rahvamajas  algajate poksivõistlus „Lahtine ring“.  Võistlejate kaalumine algab kell 10. 00, võistlused kell 12. 00. Olete oodatud kaasa elama!
• Laupäeval, 25. veebruaril kell 13. 00 tähistame Olgina Rahvamaja juures VASTLAPÄEVA.

Uuel aastal uut tegutsemisrõõmu soovides

KAI  KIIVER

Vaivara Huvikeskuse juhataja

Oli pimeda novembrikuu algus.

Hingedepäeva õhtul Vanataret valgustamas hulk küünlaid õues ja akendel. Majja oodati külalisi ja lahkunute hingi. 

    Ruumis levis omaküpsetatud leiva lõhn, laudadel värsked pirukad ja koogid. Populaarsemaks palaks osutuski omatehtud võrratu leib ürdivõiga.

    Näitering, Edith Johansoni juhendamisel, luges suurmeistrite mõtteteri elamisest, olemisest ja surmast. Suur tänu Urmas Rätsepale, kes oma meeldiva klarnetimänguga pakkus sobivaid vahepalu.

    Kahju, et hingedepäev juhtus olema tööpäeval, mõnusad vestlused jäid lühikesteks.Laual olnud leib soovitati kaasa võtta. Igaüks võis koduski selleks päevaks valmistatut aknale panna ja „hingesid kostitada“. Jätsime meiegi leivakääru mõisa kuivati aknale, lootes, et ehk oli see koht kunagi samuti kellelegi tähtis, et nüüd tagasi tulla…

LIILI  LUKSO

MaarahvaseltsVanatare seltsi liige

 Kevadel tegeles MTÜ Muuseumi Sõprade Klubi metallesemete restaureerimise- renoveerimisega. Omandatud teadmised ja tehniline baas on aidanud Vaivara Sinimägede Muuseumi väljapaneku ja kogude edenemisele kaasa.

     Sügishooajal võtsime Kohaliku omaalgatuse programmi toel ette puit- ja nahkesemete säilitamise ja restaureerimise tehnoloogiad. Projekti rahadega saime soetada vajalikke tööriistu ja kemikaale. Eduard Astel Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste juures olevast militaarmuuseumist oli ettevalmistanud põhjaliku loeng- seminari nimetatud materjalidest museaalide säilitamise tingimustest, esemete hooldamisest ja restaureerimisest.

    Koolitusel osalenud muuseumisõpru ja sõprade sõpru sai nimekirja 23. Kaugeim esindaja oli Jaanus Võrumaalt, kes tuli koos perega. Osavõtjate hulgas oli ka mehi, keda karm saatus on paisanud tööle Soome Vabariiki.

    Üritus toimus Perjatsi majutusettevõttes. Praktilise töö käigus puhastasime, hooldasime ja vahatasime viimase sõja aegseid nahkesemeid – saapaid, rihmu, hobuseriistu. Puidu poole pealt renoveerisime perekond Assafrei annetatud umbes 100- aastase veimevaka. Enda kiituseks peab ütlema, et tulemustega jäime rahule.

    MTÜ Muuseumi Sõprade Klubi tänab kõiki osalenuid, Vaivara Sinimägede SA- d, kes kompenseeris omaosaluse, koolitajat, toitlustajat Ave- Age Orgulast, esemete annetajaid Mait Tammjärve ja perekond Assafreid, koostööpartnereid ja KOA programmi koolituse õnnestumise eest.

 Lõpetuseks pean märkima, et muuseum vajab endiselt töökoda ja hoidlaruume.

SVEN  UDAM,

projektijuht

 Ikka ja jälle pean ma kordama, et 13 on tegelikult õnnenumber. Nii palju kauplejaid ei ole minu silmad veel Vanatare maalaadal näinud, kui sel sügisel. Oli, mida süüa, oli, mida juua, oli, mida koju kaasa tuua.

     Pean küll ausalt tunnistama, et olime ise ka seekord õige varajased ning suurem ostjate hulk jõudis kohale veidi hiljem. Seetõttu ei olnud ka järjekorrad veel pikad ja kõik, mida hing ihaldas, sai ka kohe ära ostetud. Ei vedanud küll seekord nendel, kes lihtsalt suhtlema tulid, sest tuul oli tugev ja kui ikka kodus soojalt riidesse ei pannud, siis nagu öeldakse, pikka pidu ei olnud. Pisemaid pereliikmeid aga tuul ei heidutanud ja neil jätkus tegevust lausa mitmel rindel.

    Öeldakse, et oma silm on kuningas ja kes kohale ei jõudnud, saab põgusa ülevaate piltide abil. Ehk siis on kevadel tahtmist ka ise laadale tulla.

Vaata lisaks pilte: www.vaivaravald.ee.

 ANNE JUNDAS

     Saabumas on hingedepäev. On saanud traditsiooniks koguneda sel päeval Laagnale, kus Vanatare seltsimajas küünal süüdata ning olnut meenutada. Kolmapäeval, 2. novembril kell 19.00 esineb näitering „Waene Muune” päevakohase kavaga ning ootab kõiki meenutus- ja vestlusringi.

    Valla kultuurikomisjoni uus koosseis on samuti täis teotahet ning soovib koos Huvikeskusega ellu kutsuda kohviõhtute idee. Ettepaneku mõte on pakkuda heast seltskonnast lugu pidavatele inimestele võimalust sisustada enda ning teiste aega huvitavate ettevõtmistega. Et hea ettevõtmine ei kohvisõprade ega valla rahakotile valusalt ei mõjuks, pakume õhtu osalustasu suuruseks esialgu 1. euro. Pileti hinna sees on tass teed või kohvi ning tantsumuusika vastavalt valitud teemale. Teemade ring ei ole aga piiratud millegi muu kui huviliste endi heatahtlike soovide ja fantaasiaga. Kohvikõrvase toidulaua võivad (aga ei pea) katma osalised ise.

    Et kohe esimesele kohviõhtule „hing sisse puhuda”, kutsume huvilisi  reedel, 4. novembril kell 19. 00 Vaivara Seltsimajja. Esimese teemana pakume välja peoõhtu 1960.- date Vaivara vallas. Kel selle ajastu vastu huvi, võib pööningult välja otsida ajakohaseid rõivaid, tuletada meelde või küsida vanematelt, kuidas maitses kuuekümnendate pidulaual sült- kartul või kreemitort… ning seda soovi korral pisut kaasa küpsetada. Teretulnud on kõik fotod ning meenutused sellest ajastust. Mõned ajastukohased etteasted plaanib Huvikeskuse kollektiiv seekord ise ette valmistada, kuid kõik lisaideed on teretulnud.

    Kui tegutsemislusti jätkub, ootame uusi ideid juba järgmistelt peotoimkondadelt.

KAI  KIIVER

Vaivara Huvikeskuse juhataja

    Vaivara vallas võeti sel päeval ette väljasõit Avinurme elulaadikeskusesse. Miks just Avinurme? Igal kohal on oma vaim. Avinurme on oma kogukonna vaimu ja elulaadi – käsi- ja puutöötraditsiooni, seltsi-, jahi- ja muusikakultuuri ning rahva teadmiste-oskuste alalhoidmisega tegelenud pikka aega. Kõike eelnimetatut tutvustatakse elulaadikeskuses.           Mida me kogesime? Elulaadikeskuse õpitubades saab omandada põliseid ja uusi puu- ja käsitööoskuseid, katsetada vokil ketramist ja kangastelgedel kudumist, õppida vanu kombeid ja tarkuseid. Keskuse köögis saab nii tutvuda, valmistada kui maista traditsioonilisi ja uudseid toite ning koduleiba. Teisel korrusel asuv koduloomuuseumi püsiekspositsioon “Puust sündinud elu” tutvustab kohalikke puutööriistu, loodust ja eluolu.

    Meie grupp sai osa põlisest laastukorvi punumise oskusest, igaüks lahkus meist koju korvike näpu otsas. Ise tegite? Ise ikka, aga kärme abiline oli alati kõrvalt võtta. Kui aus olla, pole minagi väga näpuosav, mind aitas nii kohalik meister kui ka üks meie vanavanematest. Sellest on soe tunne, et vanem ja targem on sind valmis aitama.

    Väljasõidupäeval oli suurepärane ilm, kiikasime küla, üle 100 aasta vanust kirikut ja minevikuks saanud kohalikku raudteed ja vedurit. Oli üks uute kogemuste päev, mis  tagasisõidul kulmineerus Olgina prouade lauludes.

    Vanavanemate päeva tähistatakse kas riikliku tähtpäevana või rahvuspühana ka USA-s, Kanadas, Prantsusmaal, Itaalias, Poolas, Inglismaal. Kõik riigid tähistavad seda päeva erinevatel kalendrikuudel.

 IVIKA  MAIDRE

Teisipäeval, 6. septembril olid päikesepaistelisse Vana-Olgina mõisa palutud vallas heakorratöid teostavad inimesed.

    Pidulikul lõunasöögil andis vallavalitsuse maaosakonna juhataja Irina Doroš üle vallavalitsuse tänukirjad FIE Nikolai Krinitski ettevõttele Nadežda, FIE Tatjana Sokolovskajale, FIE Anatoli Petrovile ja OÜ Artestile, tänades neid kauaaegse ja meeldiva koostöö eest valla kaunimaks muutmisel. Vallavanem Veikko Luhalaid rõhutas nende olulist panust selles, et 2009. aastal tunnistati Vaivara vald parimaks heakorrastatud omavalitsuseks vabariigis. Keskkonnakaitsespetsialist Helmi Kaljurand meenutas neid aegu, kui ümberringi kõik veel räämas ja ripakil oli ja heakorratöödega alustati lausa nullist.

    Hubases õhkkonnas räägiti juba tehtud ja veel käsil olevatest töödest. Kuulati ära osapoolte soovid ja soovitused. Tunnistati kõigi vallaelanike panuse vajalikkust kodukoha kaunimaks muutmisel ja nõustuti sellega, et sarnaselt Marika Haava-Illipe ja Kalmer Illipe Angerja talule  Kudrukülas, on vallas veel palju presidendi auhinna väärilisi kodusid.

ALAR  TASA

Augustikuu viimasel nädalavahetusel avati Sõtke jõe kaldal paadisild, mis on kodusadamaks neljale kanuule.

    „Sõtke jõgi ja paisjärv on atraktiivne koht tegelemaks erinevate ajaveetmisviisidega, kuid siiani pole selle looduskauni paiga võimalusi ära kasutatud,“ selgitas Vaivara vallas kooskäimise – ja puhkekohti arendava MTÜ Vaivara laulu – ja mänguseltsi Vikerkaar juhatuse esimees Aare Objartel. Teistele loodetava eeskuju näitamiseks ja jõel ajaveetmisvõimaluse loomiseks, saigi kirjutatud projekt kohalikule PRIA grupile – MTÜ Kirderanniku Koostöökogule, mille tulemusena on nüüdseks kõigil Vaivara valda külastavatel inimestel, aga eelkõige valla elanikel võimalik puhata mitte ainult selle kauni jõe kaldal, vaid ka sõudes selle voogudel kanuuga.

    Objarteli sõnul on huviliste käsutuses neli kanuud koos turvavarustusega. Vanuselisi piiranguid sõita soovijate suhtes ette nähtud pole. „Vanuse piiranguid meil ei ole, lapsel peab olema kaasas lapsevanem ja meie varustame kõiki päästevestidega,“ rääkis ta ja lisas, et Vaivara valla elanikele on kanuusõit tasuta, kuid vajalik on etteregistreerimine  telefonil 510 4144.

 ALAR  TASA

Eestimaa tipuvaldade koostööprogramm jõudis sel aastal juba kolmandale ringile. 2009. aastal

Mõnistest alanud ühine teekond tõi tipuvaldade kultuurirahva 2010. aastal kokku Vaivara Seltsimaja sajandale juubelile ning käesoleva aasta juulis Eestimaa läänetippu Lümandasse.  

    Et Vaivarast Lümandasse kulgev teekond on tõepoolest Eestimaa pikim, asusime ka teele esimesena. Neljapäeva, 14. juuli pärastlõunal Narva alt teele asunud bussitäis vapraid vaivaralasi jõudis Lümandasse keskööks. Et teekond Narvast Sillamäeni pretendeeris sajandi aeglusrekordile (piinarikkad poolteist tundi, mille vältel tuli ühte 50- kohalisse bussi ära mahutada 50 kultuurikandjat koos magamiskottide ja madratsite, esinemiskostüümide, rekvisiitide ja pillidega!), hakkas ähvardama oht  viimasest õhtusest praamist maha jääda. Kuna ülekuhjatud bussis ööbimise alal otsustati rekordit seekord mitte üritada, loobus reisiseltskond üsna haruldases üksmeeles kohvi- ja metsapeatustest. Range poliitika vedelikutarbimise alal kandis vilja: suisa viimasel minutil jõudsime siiski praamile. Olgu märgitud, et broneeritust ühe reisi võrra varasemale.  

    Reedel jõudsid Lümandasse ka Eestimaa põhja- ja lõunatipu esindajad Pranglilt ning Mõnistest. Päevateema oli tõsine:  Hävitatud Eesti Kodu mälestusmärgi lääneseina rajamisele nurgakivi panek Atla külas koolimaja varemetel koos Murtud Rukkilille Ühinguga ning Vanatare näiteringi poolt R. Saluri näidend „Minek“ Leedri küla küünis.

    Kohtumise tippsündmuseks sai siiski laupäevaõhtune Taritu 50. laulupidu, mis algas piduliku sissemarsiga, jätkus taritulaste ning külaliste etteastetega ning lõppes tantsuõhtuga ansambli „Kukerpillid“ saatel.

    Pühapäeva hommikusse jäi hüvastijätutseremoonia, mis meie ühiseks rõõmuks muutus sujuvalt kohtumiseni- tseremooniaks: saime salamisi oodatud kutse kohtuda järgmisel aastal Viimsi vallas ning Prangli saarel.

    Kutset edasi andes tunnistas Prangli saare kultuurijuht Carmen Ott, et kolme aasta eest kelleltki tundmatult Katrin Roobilt e- maili saades, tekitas pakutud idee- osaleda projektis, mis tipneks nelja valla kultuuri- ja seltsielus osalejate kokkusaamisega, küllaltki suuri kõhklusi. Kas üksteisele täiesti tundmatud inimesed, kes elavad riigi erinevates nurkades, ikka suudavad ühiselt vähegi vettpidava ürituse korraldada? Mida see paaripäevane kokkusaamine meile annab?

    Tänaseks on kõhklused ammu hajunud. Tipuvaldade kohtumised on aga kujunenud osalejate jaoks aasta suursündmuseks. Nelja valla kultuurirahvast on hakanud kujunema üks meeskond.  

    Ja kui Lümanda- reisiks bussi kogunedes hetkeks tundus, et kuskil taidlejate ja kotivirnade vahel on bussi salaja sisenenud ka üks nähtamatu, aga teravate okastega siil, siis kolme järgneva päeva jooksul oli nähtamatu okaskera asendunud meeskonnavaimuga: meie, Vaivara vallarahvas. Aitäh kõigile osalejatele – sellise meeskonnaga on töötamine puhas rõõm.

    Usun, et kogu reisiseltskond ühineb minu tänusõnadega küllakutsujatele, tänu kellele veetsime Saaremaal selle aasta ilusaima nädalalõpu: väsimatu vallavanem Jaanika Vakker, projekti kindlal käel (kuigi valutaval jalal) juhtinud arendusnõunik Katrin Trumann, Taritu rahvamaja juht, „naeratusega sündinud” Aili Salong ning Lümanda rahvamaja hoolitsev perenaine Ulvi Põld, kelle hool külaliste heaolu eest ei raugenud ööl ega päeval.

    Kolme päeva sisse mahtus veel kolm ekskursiooni, kus tutvusime Kuressaare linnaga, Saaremaa rannaküladega, jagunesime huvigruppideks ning uurisime Lümanda vallarahva tegemisi kiviaedade ladumisel, turismitalude loomisel, lambakasvatusel, tõrva- ja lubjaahjude iidsete kasutusviiside taastamisel….

    Suur aitäh kõikidele giididele, kokkadele, koolirahvale ning igaühele, kes aitasid neid päevi meeldivaks muuta!

    Juba septembris asume koostama 2012. aasta kultuuriürituste kava. Sellega on valmistumine Prangli- reisiks alanud.

KAI KIIVER

Vaivara Huvikeskuse juhataja