Tänavusel Utria dessandil oli võidukas Scoutspataljoni võistkond,

kellele järgnesid Kaitseliidu Tartu maleva ja Vahipataljoni võistkonnad. Kahekümnest startinust lõpetas kuusteist. Kahest naisvõistkonnast jõudis finišini Põhja Kaitseringkonna võistkond, lõpetades võistluse kolmeteistkümnendana. Välisvõistkondadest lõpetasid võistluse mõlemad kaks Soome võistkonda, kellest parim – Soome teine oli kaheksas.

     Dessandi start anti 6. jaanuaril üks tund pärast südaööd Sinimäe Põhikooli eest, võistluste finišisse – kooli staadionile, jõudsid esimesed võistkonnad 7. jaanuaril veidi peale kümmet hommikul.

    Suusalume puudumise tõttu tuli ligikaudu 70 kilomeetri pikkune võistlusdistants läbida jalgsi. 

Erna seltsi presidendi Meelis Rätsepa sõnul paneb varajase stardiaja paika see, kust starditakse ja mispidi liigutakse. „Peame arvestama, et kõik võistkonnad saaksid lahinglaskmise teha valgel ajal, seda pole Eestis talvel just väga pikalt,“ selgitas Rätsep, kelle sõnul on korraldajatel nagu tavaliselt ette valmistatud 3 erinevat graafikut erinevateks ilmastikuoludeks – lumega, lumeta ning tuisuga võistluse läbiviimiseks.

    Nagu ka varasemal kolmeteistkümnel korral tuli võistkondadel teadmisi ja oskusi rakendada nii esmaabiülesannete täitmisel, kui ka laskmises, kaardi tundmises, takistuste ja miinivälja ületamises. Täpset marsruuti ja distantsil olevaid lisaülesandeid võistluse huvides eelnevalt ei avaldatud, need jäid võistlejatele üllatuseks.

    „Tänavust dessanti iseloomustasid väga raske maastik ning rasked ja kiirelt muutuvad ilmastikuolud. Distantsi läbimist takistas oluliselt suur kogus vett, mida jätkus kõikjale,“ rääkis Rätsep, lisades, et loodetavasti on järgmise aasta võistlus senisest rahvusvahelisem. Potentsiaalsete välisvõistkondade nimekiri on juba koostatud ja kutsed saadetakse laiali lähipäevil.

    „Stardi ja finiši toomisega Sinimäe alevikku loodame militaarvõistlust propageerida ka nö tavakodanike hulgas,“ selgitas Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid, kelle sõnul võistluse sisu selle tõttu, et kaitseministeeriumi rahastus alates 2008. aastast kadus, kannatanud ei ole ja huvi võistluse vastu pole vähenenud.

    Militaarvõistluse kavva kuuluv pärgade asetamise tseremoonia toimus Utria dessandi mälestuskivi juures laupäeval, kell kolm päeval ja tund aega hiljem autasustati Sinimäe Põhikoolis võistluse võitjaid.

    Möödunud aastal võitis Utria dessandi Kaitseliidu Järva maleva I võistkond Vahipataljoni võistkonna ja Kaitseliidu Harju maleva II võistkonna ees. Kahekümne kahest startinud võistkonnast jõudis finišisse kaheksateist.

    Esimest korda korraldasid Utria dessandi MTÜ Erna selts koostöös Vaivara vallaga 1999. aastal, mil esikoha saavutas Viru üksik-jalaväepataljoni teine võistkond. 

Võistlus Utria dessant meenutab aastatetaguseid sündmusi, kui 1919. aasta 17. jaanuaril Eesti meredessantpataljoni 400 merejalaväelast ja Soome vabatahtlike pataljoni 600 võitlejat tegid Eesti mereväe alustelt eduka dessandi Utria randa. Dessandist osavõtnud etendasid olulist osa Narva vabastamisel ja punaväe riismetest puhastamisel.

ALAR TASA

Valla infojuht

LEADER programmi projekt, mille eesmärgiks oli militaarmuuseumite arendajate kohtumised ja võrgustiku loomine, et ühistegevuse kaudu ära kasutada üksteise tugevaid külgi ja seeläbi kvaliteetsemaid, uuenduslikke teenuseid ja turundust pakkuda. Arendustegevust mõjutab muuhulgas ka eri sektoritest kaasatud inimeste hulk, kes  annavad oma panuse võrgustikku. Nii osalesid kohtumistel muuseumi arendajad ja muuseumit puudutavate otsuste tegijad, MTÜ tegelased, sh Muuseumi Sõprade Klubi liikmed ning turismiga tegelevad ettevõtjad.  

    Esimene kohtumine oli Valgas, kus 2008. aastal asutati keerulise nimega muuseum ehk  Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon. Vaivara Sinimägede Muuseumiga samal ajal jalad alla saanud asutuse – sihtasutuse nõukokku kuuluvad Valga Linnavalitsuse, Valga Maavalitsuse, Valgamaa Omavalitsuste Liidu, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Kaitseliidu esindajad.  Ekspositsioonis leiab osaliselt kajastamist ka nende organisatsioonide töö.  Nii võib leida Vabadussõja toa, piirivalve, Eesti ja Läti politsei ning päästeteenistuse toad, kaitseliitu ja kaitseväge tutvustava ruumi, 1944. aasta Emajõe lahinguid tutvustava väljapaneku, nõukogude sõjandust tutvustava toa, samuti KAPO tegevust käsitleva toa jne. Väliekspositsioonist on kujunenud teemapark, kus oma osa täitmas tank T-34, helikopter MI-8, soomukid jpm sõjatehnikat. Külastajatele on rohket huvi pakkunud metsavennapunker ja püstkoda, on militaarspordi takistusriba ja majutusvõimalused. Meile olid huvipakkuvad ja järeletegemist väärivad  koolinoortele suunatud esitlusprogrammid, mida ka näiteks sünnipäeva peo käigus võib vaadata. Kuulasime ja vahetasime kogemusi muusemitööst nii spetsiifilisel kui ka kõige lihtsamal tasandil nagu piletimüügi korraldus ja õpilasgruppides huvi tekitamine. Eesti eri nurkades asuvate muuseumite tutvustamiseks valmivad edaspidi ka  ühised reklaammaterjalid.

    Järgmine peatuspaik, Soomes asuv Säkylä Talve- ja Jätkusõjamuuseum on eramuusem, mis kasutas ellujäämiseks LEADER-i raha ning Säkylä valla ning Rauma piirkonna arenguagentuuri abi. Muuseum sai alguse 1990. aastal, kui Ilpo Nurmi korraldas näituse esemetest, mida ta oli kogunud üle Soome mängufilmi „Talvesõda“ rekvisiitideks. Ajapikku sai edasiminekut takistavaks  asjaolu, et muuseumi loojal puudusid teadmised muuseumitööst  ja näitusepinda jagati tänapäeva militaarvarustust müüva firmaga. 2007. aasta lõpust alanud ja 2010 suveni kestnud projektis olidki suuremateks töödeks näituseruumi eraldamine poest ning valvesüsteemide ehitamine ning muusemieksponaatide loendamine ja kirjeldamine. Muuseumi jaoks koguti ka veteranide mälestusi ja tehti palju tuntuse suurendamiseks: paigaldati teeviidad ja loodi lausa 5-keelne  muuseumi kodulehekülg, kus äramärkimist väärib prantsusekeelne variant. Töid toetas 75% osas Pyhäjärviseudu LEADER tegevusgrupp, mille esindaja oli meie gruppi tulnud tervitama ning avaldas soovi rohkem ka meie piirkonna LEADER-st kuulda. Nii põimusid meie vestluses mitmed teemad, muuseumis endas oli mulle põnevaim autentne ehk ajastustiilis kohvikunurk.

    Miehikkälä külas Salpa liini muuseumis ootasid meid juba vanad sõbrad, kellega koos sai aastatel 2006-2007 läbi viidud rahvusvaheline projekt Fort Turism. Muuseumirahvas kõneles oma lähiaja plaanidest tuua 5-s punktis paiknevad muuseumiruumid nagu hoidla, kontor ja näitused ühte hoonesse. Kadedaks tegi teadmine, et muuseumi kulusid katab haridusministeerium;  muuseum ise on avatud vaid suvehooajal ja praegu tegelevad töötajad  paberi-ja arendustööga, suvel seevastu palgatakse ajutisi giide lisaks.     

    Salpa on kaitseliin, mis 1944. aasta suveks ulatus 1200 km pikkuselt Barentsi merest põhjast lõunasse läbi kogu Ida-Soome kuni Soome laheni. Seniajani on Salpa liin jäänud suurimaks ehitusalaseks ettevõtmiseks Soome ajaloos: 1941. aasta kevadel rakendati kaitseliini ehitustöödel 35 000 meest, kelle eest hoolitses 2000 naisabilist-lotat. Liini tüüpiline punker kujutas endast ühe kuulipildujapesaga 20-mehelise meeskonna majutusvarjendit. Ligi 50 kindlustuse relvastuseks olid tankitõrjekahur ja Maksimi tüüpi moderniseeritud kuulipilduja, mille laskekiirus oli 800 lasku minutis. Maastiku kaitsepunktide relvastus oli väga mitmekesine, alates moodsatest Saksa tankitõrjekahuritest kuni sakslaste käest saadud 1870- ndatest aastatest pärineva Prantsuse trofeesuurtükini.

    Kohtumistel kõneldi muuseumite rahastamisest, struktuurist, võimalikest arengusuundadest ajal, mil Vaivara vallavalitsus koostab uut arengukava. Usume, et militaarmuuseumite arendajate kohtumised võrgustiku loomise ja tugevdamise eesmärgil parendavad piirkonna arengu kavandamise kompetentsi ja võimekust ning muuseumil on oluline osa turismialastes strateegilistes plaanides.

IVIKA MAIDRE

Käes on kaua oodatud uus aasta. Möödas toredad jõulupeod ja ilutulestiku rikas aastavahetus. Küll ikka paugutati uusaastaööl! Möödas on ka koolivaheaeg, mis kõigile palju rõõmu valmistas, kahju ainult, et lund siis eriti ei olnud. Aga õnneks on ikka vahepeal võimalik ka kelgutada, loodan, et leidsite aega seda nautida!

     Oleme taas kõik tagasi oma ridadel, kes lasteaias, kes koolis ja kes tööl. Jõudu meile kõigile ja kindlasti palju lapsemeelsust ning kannatlikkust, et see aasta tuleks veel parem, kui oli eelmine! Algas draakoni aasta ja usun, et küll siia mahub kõvasti põnevaid tegemisi.

    Kohe kohe on käes juba veebruarikuu, mis nagu alati on väga ürituste rikas: 14. veebruaril on VALENTINIPÄEV; 21. veebruaril on VASTLAPÄEV ja 24. veebruaril on ISESEISVUSPÄEV. Kõik väga tähtsad ja toredad pidustused, mida taas koos tähistada saame. Leidkem üksteise jaoks aega ja nautigem seda!

   Vaivara Lasteaias on aasta alanud suure hooga. Tänaseks on meie rühmad peaaegu maksimum arvus ja ainult mõne lapse saame veel enda sekka mahutada. Õnneks tuleb kiirelt ka kevad ja siis saadame suured lapsed kooli ja võtame kõik pisikesed soovijad lasteaeda. Tore, et te meid olete valinud ja loodan, et teil on koos meiega hea olla. Meil on teiega väga lõbus! Suur palve ka meie lapsevanematele: Tundke rohkem huvi oma laste tegemiste vastu, näidake välja oma rõõmu ja leidke aega, et nendega koos olla!      Koostöös peitub jõud ja kui meie oma jõud ühendame, siis suudame me kõike!!!

Soovime kõigile edukat aasta, palju rõõmu, tervist ja armastust!

MARGIT  MAKSIMOV

Vaivara Lasteaia direktor

Käes on jaanuar ning Huvikeskuse rahval tilluke hingetõmbepaus pärast aasta töörohkeimat perioodi. Seljataga on jõulu- ja uusaastapeod, Paul Kerese nimeline maleturniir, Utria dessant.

    Eks see kultuurirahva töö pisut omamoodi ju ole: igapäevaelus on pidude ja meelelahutuse korraldamist vahel raske selleks päris tööks pidadagi… Seda, et asjade korraldamine päris ilma tööta ei suju, märkad enamasti alles siis, kui miski tegemata jääb või untsu läheb.

    Kasutan siin juhust ja tänan kõiki oma kolleege, kes aastavahetuse saginas nagu Muumitrolli- raamatu nähtamatud hiired märkamatult saale kaunistasid, laudu katsid, mänge- tantse ja muusikat aitasid teha ning lõpuks ööpimeduses koristama asusid.

    Ekstra tänusõnad aga neile, kelle toe ja abita kultuuritöötaja elu üpris keeruline oleks: mõistvad pereliikmed, kes asjade korraldamisel puhtast tegemisrõõmust käed külge löövad ning sedasi Huvikeskusele ootamatult tõhusa tasuta tööjõuressursi moodustavad. Eks ole kultuuritööl see omapära küll, et tegemisrõõm lõpuks tööväsimuse enamasti üles kaalub.

    Minu suurimaks rõõmuks lõppenud aastal oli aga see, et aegamööda on vallarahva huvi kooskäimise ja ühise tegutsemise vastu kasvanud. Veelgi toredam on, et need huvid on mitmekesised: soovitakse küll koos tantsida ja lõõgastuda, aga ka sportida, õppida, teha käsitööd või mängida malet… Maleturniiri taaselustamise eest suur tänu meie omakandi raudmehele Ivan Burovile, kes kultuurielu korraldamisel jälle kaasa lööb ning kaugeltki mitte ainult oma erialal- poksis.

   14. jaanuaril kogunes aga Vaivara Seltsimajja 17 inimest, et arutada ühiselt võimalust ajaloolise EELK Vaivara koguduse taastamiseks. Esialgu otsustati tegutseda siiski samm- sammult. Põhjusi selleks on mitmeid. Paljud vallaelanikud on hetkel juba tegutsevate koguduste liikmed ning pole mõtet kiirustada sealt lahkuma enne, kui uue koguduse idee tõepoolest elujõuliseks osutub. Korraldamist ja läbimõtlemist vajavad veel paljud küsimused, nagu tegevõpetaja leidmine, kiriku või muu kogudusehoone võimalik rajamine… Need on küsimused, millele ühe koosolekuga lahendust ei leia. Küll aga otsustati, et head algatust koguduse taastamiseks tuleb ühiselt edasi arendada ning selleks hakatakse esialgu kokku saama vähemalt üks kord igal kuul laupäeviti- esialgu pigem õpperingina, kus kirikuelu korraldamine osalejatele endile paremini selgeks saaks. Kevadesse planeeriti aga talgupäev endise kirikuplatsi ning kalmistu ühiseks korrastamiseks.

Ning mõned plaanid veebruarikuus:

• Vaivara koguduse taastamise toetajate järgmine kokkusaamine on kavas laupäeval, 4. veebruaril kell 12. 00 Vaivara Seltsimajas, kus EELK Narva koguduse õpetaja Villu Jürjo tutvustab kirikuaasta korraldust ning kirikukalendrit.  Pärast loengut saame läbi arutada ja paika panna ka järgmiste kuude tegevuskava ning uute kokkusaamiste ajad ja kohad. Andke teada, kui vajate kohalejõudmiseks abi!
• Laupäeval, 11. veebruaril kell 17. 00 esineb Vaivara Seltsimaja kaminasaalis sõbrapäeva kontserdiga Silvi Vrait. Pärast kontserti saab vestlusringis esitada ka küsimusi Silvi Vraidi elulooraamatu kohta. Kontserdile järgneb sõbrapäeva tantsuõhtu.                 Piletid hinnaga 4 eurot müügil Olgina rahvamajas ja raamatukogudes.
• Laupäeval, 18. veebruaril toimub Olgina Rahvamajas  algajate poksivõistlus „Lahtine ring“.  Võistlejate kaalumine algab kell 10. 00, võistlused kell 12. 00. Olete oodatud kaasa elama!
• Laupäeval, 25. veebruaril kell 13. 00 tähistame Olgina Rahvamaja juures VASTLAPÄEVA.

Uuel aastal uut tegutsemisrõõmu soovides

KAI  KIIVER

Vaivara Huvikeskuse juhataja

Kui neljateistkümnes Utria dessant oma sõjalis-sportliku võistluse lõpetas, algas Olgina Rahvamajas Paul Keresele pühendatud malelahing.

     Seekord kolmandat korda. Oma ajusid ja malenuppe tulid liigutama 11 osalejat. Mehe eest olid väljas kõik, sest kaotada ei tahtnud keegi, kuid siiski pidid kaotajad viietunnises lahingus leppima õiglase kaotuse ja madalama kohaga. Äramärkimist väärivad Aleksei Zubehhin 11.a. ja Leonid Belov 65.a (Narva maleklubi KAISSA), kes jagasid võrdselt I-II kohta 9,5 punktiga. III koht ja 7 punkti läks Vello Orgulasele, kes on ka kõige vanem osaleja. IV koha 6. punktiga võttis Sven Udam.

    Maleturniir läks korda, arvas Ivan Burov, kes oli selle algatajaks ning loodab, et see saab heaks traditsiooniks Vaivara vallas.

 Täname kõiki osalejaid ja mänguõnne järgmiseks aastaks!

IVAN BUROV,

URMAS RÄTSEP

     Taotluse kohaselt on kavas uurida kvaliteetse killustiku tootmiseks sobiva lubjakivi olemasolu Arumäe külas. Taotletav uuringuruum, pindalaga umbkaudu 100 hektarit  jääb olemasolevast Laagna lubjakivimaardlast 1,5 km edelasse ja Laagna kruusamaardlast 2,3 km lõuna suunas. Lähimad majapidamised asuvad uuringuruumist umbes 700 m kaugusel.

    Oma arvamust antud küsimuses väljendasid mitmed koosolekust osavõtjad. Valla keskkonnakaitse spetsialist Helmi Kaljurand luges ette ka kirjalikult laekunud seisukohad.

Lisaks vallaametnikele koosolekul osalenud kümmekonna oma kodukoha tulevikule kaasa rääkida sooviva vallaelaniku üksmeelne seisukoht ja sõnum Viru Mäebüroo OÜ-le ning vallavalitsusele oli, et Vaivara valda ei taheta olemasolevatele karjääridele juurde enam ühtegi. (VK)

Oli pimeda novembrikuu algus.

Hingedepäeva õhtul Vanataret valgustamas hulk küünlaid õues ja akendel. Majja oodati külalisi ja lahkunute hingi. 

    Ruumis levis omaküpsetatud leiva lõhn, laudadel värsked pirukad ja koogid. Populaarsemaks palaks osutuski omatehtud võrratu leib ürdivõiga.

    Näitering, Edith Johansoni juhendamisel, luges suurmeistrite mõtteteri elamisest, olemisest ja surmast. Suur tänu Urmas Rätsepale, kes oma meeldiva klarnetimänguga pakkus sobivaid vahepalu.

    Kahju, et hingedepäev juhtus olema tööpäeval, mõnusad vestlused jäid lühikesteks.Laual olnud leib soovitati kaasa võtta. Igaüks võis koduski selleks päevaks valmistatut aknale panna ja „hingesid kostitada“. Jätsime meiegi leivakääru mõisa kuivati aknale, lootes, et ehk oli see koht kunagi samuti kellelegi tähtis, et nüüd tagasi tulla…

LIILI  LUKSO

MaarahvaseltsVanatare seltsi liige

     3. detsembril kogus ansambel „Ivuški“ jälle kord oma kontserdile Vaivara valla elanikke ja külalisi mujaltki. Seekordne esinemine oli aga eriline, nimelt oli tegu juubelikontserdiga, sest ansambel alustas oma tegevust novembrikuus 2001. aastal. Nii et ansambel „Ivuški“ sai kümne aastaseks!

    Heidamegi siis pilgu neile möödunud aastatele. Asendamatuks juhiks on abnsamblile olnud algusest peale lasteaia „Rukilill“ muusikaõpetaja Elena Derkatš, kes on suutnud nende aastate jooksul liita lauljad sõbralikuks kollektiiviks. Ansamblil on tore traditsioon: kõigi oma esinemiste kohta on olemas video- ja fotoarhiiv, loodud on oma interneti kodulehekülg, koos peetakse sünnipäevi, tehakse koos jaanituld, peetakse jõulupühi ja saadetakse ära vana aasta.

    Algusest peale on ansamblis laulnud Sinimäe aktiivsed pensionärid Erika Vassiljeva ja Olga Akkuzina, lasteaia kasvatajaabi Ljudmila Dolgova, lüpsja Ljubov Tjuljukova. Koos ansambli kümnenda aastapäevaga tähistas Erika Vassiljeva novembrikuus oma 75 juubelit. Üle seitsme aasta laulavad ansamblis tema õpilased Sillamäelt, „Rukilille“ lasteaiaõpetaja Nadežda Rogozina, tehase «Orica Eesti OÜ» kvaliteediosakonna juhataja Svetlana Vološenjuk. Aasta tagasi tuli laulma pensionär Zoja Rumjantseva.

    Erinevatel aastatel on ansamblis laulnud ka meie ansambliliikmete lapsed: Nadežda Tuljukova, Natalja Selivanova, Dmitri Rogozin. Pärast kooli lõpetamist on nad läinud oma õpinguid jätkama Eestimaa teistesse paikadesse, kuid meie kollektiiv ei ole jäänud ilma noortest häältest. Praegu laulavad ansamblis seitsmeaastane Polina ja viieaastane Svetlana Derkatš ja kaheksaaastane Mellisa Tensin. Oma esinemisteed alustasid mudilased tšastuškate konkursil Sillamäel, kus olid kõige nooremateks osalejateks. Ansamblis „Ivuški“ alustas Svetlana laulmist kaheaastasena ja Polina kolmeaastasena.

    Kümne aasta jooksul on ansambli repertuaari kogunenud üle 80 laulu – eesti ja vene rahvalaulud, erinevate autorite looming. Ansambel on esinenud kokku üle 120 korra paljudes paikades üle Eestimaa: Tallinnas, Tartus, Narvas, Kiviõlis, Kohtla-Järvel, Jõhvis, Toilas, Mäetagusel, Sillamäel, Olginas, Sinimäel ja Taritus Saaremaal ning võtnud osa laulupidudest ja mitmetest konkurssidest, kus on võidetud diplomeid ja saadud tänukirju.

    Hea sõnaga tahaks meeles pidada meie ansambli endiseid liikmeid Svetlana Kurilenkot, Klara Tšalõhhi, Valentina Nikulinat, Olga Kurlovitši, Natalia ja Niina Jermolinat, Alesia Tvoronovitšit, Vika Badaninat ning Diana Priželudskajat. Ansambli kontsertmeister oli pikka aega Aleksei Derkatš, kelle bajaan meid alati toetavalt saatis. Ka praegu kasutame saateks tema poolt väga meisterlikult sissemängitud lugusid.

    Juubelikontserdil aplodeerisid ansamblile sõbrad ja tuttavad Vaivara vallast ning õnnitlema olid tulnud ka ansamblid Olginast ja Sillamäelt, kellega meid seovad kauaaegsed sõprussidemed ning kellega koos on moodustunud väike laulukoor, mille esinemisest said pealtvaatajad ka sellel juubelikontserdil osa.

    Ansambli „Ivuški“ liikmed tänavad Vaivara vallavalitsust nii moraalse kui ka materiaalse toetuse eest juubeliürituse korraldamisel ja me loodame, et meie ansambel rõõmustab oma lauludega pealtvaatajaid veel pikki aastaid.

SVETLANA VOLOŠENJUK

Ansambli solist

 Kevadel tegeles MTÜ Muuseumi Sõprade Klubi metallesemete restaureerimise- renoveerimisega. Omandatud teadmised ja tehniline baas on aidanud Vaivara Sinimägede Muuseumi väljapaneku ja kogude edenemisele kaasa.

     Sügishooajal võtsime Kohaliku omaalgatuse programmi toel ette puit- ja nahkesemete säilitamise ja restaureerimise tehnoloogiad. Projekti rahadega saime soetada vajalikke tööriistu ja kemikaale. Eduard Astel Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste juures olevast militaarmuuseumist oli ettevalmistanud põhjaliku loeng- seminari nimetatud materjalidest museaalide säilitamise tingimustest, esemete hooldamisest ja restaureerimisest.

    Koolitusel osalenud muuseumisõpru ja sõprade sõpru sai nimekirja 23. Kaugeim esindaja oli Jaanus Võrumaalt, kes tuli koos perega. Osavõtjate hulgas oli ka mehi, keda karm saatus on paisanud tööle Soome Vabariiki.

    Üritus toimus Perjatsi majutusettevõttes. Praktilise töö käigus puhastasime, hooldasime ja vahatasime viimase sõja aegseid nahkesemeid – saapaid, rihmu, hobuseriistu. Puidu poole pealt renoveerisime perekond Assafrei annetatud umbes 100- aastase veimevaka. Enda kiituseks peab ütlema, et tulemustega jäime rahule.

    MTÜ Muuseumi Sõprade Klubi tänab kõiki osalenuid, Vaivara Sinimägede SA- d, kes kompenseeris omaosaluse, koolitajat, toitlustajat Ave- Age Orgulast, esemete annetajaid Mait Tammjärve ja perekond Assafreid, koostööpartnereid ja KOA programmi koolituse õnnestumise eest.

 Lõpetuseks pean märkima, et muuseum vajab endiselt töökoda ja hoidlaruume.

SVEN  UDAM,

projektijuht