Sinimäe hoolekandeküla kuus peremaja valmivad novembri lõpuks – kõik 60 kohta täidetakse reorganiseeritavate hooldekodude elanikega.

     Neljapäeval, 5. jaanuaril allkirjastasid AS Hoolekandeteenused ja AS Remet Sinimäe hoolekandeküla kuue peremaja ja välisrajatiste ehitustööde lepingu. Juunikuuga peaksid majakarbid valmis olema ja novembriga ehitustööd lõppema ning kuu aega hiljem võivad elanikud sisse kolida.

    “Praegu on meil käsil klientide kaardistamine, ”rääkis ASi Hoolekandeteenused infojuht Kadri Lehenurm.“ Järjestikku on valmimas peremajad üheteistkümnes hoolekandekülas ning sellega seoses sulgeme neli vanades mõisahoonetes asuvat hooldekodu ja Lääne-Virumaal Aaveres tegutseva hooldekodu. Uutesse küladesse lähevadki üle suletavate kodude elanikud –  Sinimäele pakume kohta ennekõike neile, kel on Ida-Virumaaga mingi side. Aasta alguses alustame klientide ja nende eestkostjatega läbirääkimisi kolimise osas.”

    Elanikke paigutades võetakse arvesse nende diagnoose, et kokku satuksid elama omavahel sobivad inimesed ning tekiks turvaline ja rahulik keskkond, samuti arvestatakse praeguses elukohas kujunenud sõpruskonda ja püütakse neid sidemeid mitte lõhkuda.

Lehenurme sõnul vähemalt alguses Sinimäe hoolekandekülas vabu kohti ei jää. “Edaspidi neid võib tekkida. Kui võimalik ja lähikonnas on nõudlust, on meil mõttes luua paar nn intervallkohta – pakkuda ajutist hooldusteenust näiteks paari nädala või kuu kaupa.”

Uutesse majadesse vajaliku sisustuse jaoks korraldatakse eraldi hanked, mõndagi toovad maja tulevased elanikud ise kaasa. “Kui keegi on endale soetanud funktsionaalvoodi või on tal isiklik kapp, siis loomulikult võib ta selle uude kohta kaasa võtta,” märkis Lehenurm.

    Algselt kavas olnud tegelusmaja ehitamine lükkub kaugemasse tulevikku – nii Sinimäel kui teistes rajamisel olevates hoolekandekülades. “Kuni kõik ehitushanked pole lõppenud, ei tea me, palju raha järele jääb,” ütles Lehenurm. “Esialgu püüame võimalikult ära kasutada kohapealseid võimalusi – päevakeskusi, rahvamaju, ujulaid ja muud.”

    Hoolekandeküla elanikele tahetakse koostöös kohalike ettevõtjatega leida jõukohast rakendust. Lehenurme sõnul on nende kliendid tegevad näiteks põllu-, aia- või laudatöödel, aga ka ettevõtetes abitöödel või lihtsamatel komplekteerimistöödel. Kõik see peaks aitama küla elanikel kohaliku kogukonnaga paremini kohaneda – ja vastupidi.

Kui palju Sinimäe hoolekandekülas elama hakkavad inimesed seal pakutavate teenuste eest maksma hakkavad, pole veel selge.

    “Teenusekoha hind koosneb professionaalsest teenusest, mille tasub meile inimese eest riik, ja inimese omaosalusest ehk majutus- ja toitlustuskulust, mida maksab iga klient ise,” selgitas Lehenurm. “Professionaalses teenuses sisalduvad igapäevaoskuste õpetamine, juhendamine ja muud tegevused, mis on suunatud inimese elukvaliteedi tõstmisele, lisaks ka näiteks käsimüügiravimid ja mähkmed ning see on ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul 382 eurot kuus. Toidu- ja majutuskulud on kodude lõikes erisugused ning sõltuvad konkreetsetest kuludest selles kohas, nende suurusjärk on vahemikus 190-220 eurot kuus.”

    Tööle asub hoolekandekülas umbes 20 inimest. Nende leidmiseks korraldatakse kõigepealt sisekonkurss, pakkumaks uut kohta suletavate hooldekodude töötajatele, ning seejärel vajaduse korral avalik konkurss. Uued töötajad saavad koolitust töö kõrvalt. (PR)

Suure panuse eest Eesti maareformi edukal läbiviimisel tänas ja tunnustas keskkonnaminister Keit Pentus teisipäeval, 29. novembril Tallinnas toimunud maareformi 20. aastapäevale pühendatud konverentsil oma tänukirjaga ka Vaivara Vallavalitsuse maaosakonna juhatajat

     Iga tänukirjaga tunnustatud maareformi läbiviija sai mälestuseks ka Eestimaa savist valmistatud taldriku, mille autor on kunstnik Maanus Mikkel.

    Konverentsil anti ülevaade reformi käigust, praegusest seisust ja tulevikuplaanidest.

Maareformile pani aluse 1. novembril 1991. aastal kehtima hakanud maareformi seadus. (VK)

    Seoses valla teedega oli maaosakonna suurim töö kohalike teede inventariseerimine. Üritan siinkohal selgitada kuidas see töö teostati ja miks seda tähtsustan.
    Koos Maanteeameti esindaja Eduard Raega sai läbi sõidetud kõik valla teed Sõtkest kuni Olginani, fikseerides teede üldpikkused, pindalad, teekatete tüübid, seisukorrad ning erinevate objektide asukohad teedel (truubid, märgid jne.). Vastavalt vaatluse tulemustele määrasime iga tee maksumuse vallavara bilanssi võtmiseks, et koostada uus kohalike teede nimekiri
andmebaasi uuendamiseks.
    Uus kohalike teede nimekiri on esitatud Vaivara Vallavolikogule (15. detsembri 2011 istungile) kinnitamiseks. Vastavalt Volikogu otsusele viiakse muudatused sisse ka Riiklikku teederegistrisse.
    Suvehooaja jooksul teostati valla teedel ka hooldus-, jooksevremondi- ja kapitaalremonditöid. Tänaseks on koostatud ka nimekiri järgmise aasta vajalikest teetöödest .
    Lõpetuseks sooviksin tänada meie koostööpartnereid OÜ Sinimäe Ratas, KA Vaiko AS, OÜ Tego remont, Lemminkäinen AS, OÜ Auvere, OÜ Artesti, kes aitasid aastaringselt meil teid korras hoida ning parandada liiklemise kvaliteeti.
   Samas soovin kõigile valla elanikele ilusaid Jõule ja Head Uut algavat aastat!

Parimate soovidega
Vaivara valla teedespetsialist
MAKSIM  ILJIN

     Taotluse kohaselt on kavas uurida kvaliteetse killustiku tootmiseks sobiva lubjakivi olemasolu Arumäe külas. Taotletav uuringuruum, pindalaga umbkaudu 100 hektarit  jääb olemasolevast Laagna lubjakivimaardlast 1,5 km edelasse ja Laagna kruusamaardlast 2,3 km lõuna suunas. Lähimad majapidamised asuvad uuringuruumist umbes 700 m kaugusel.

    Oma arvamust antud küsimuses väljendasid mitmed koosolekust osavõtjad. Valla keskkonnakaitse spetsialist Helmi Kaljurand luges ette ka kirjalikult laekunud seisukohad.

Lisaks vallaametnikele koosolekul osalenud kümmekonna oma kodukoha tulevikule kaasa rääkida sooviva vallaelaniku üksmeelne seisukoht ja sõnum Viru Mäebüroo OÜ-le ning vallavalitsusele oli, et Vaivara valda ei taheta olemasolevatele karjääridele juurde enam ühtegi. (VK)

 Ikka ja jälle pean ma kordama, et 13 on tegelikult õnnenumber. Nii palju kauplejaid ei ole minu silmad veel Vanatare maalaadal näinud, kui sel sügisel. Oli, mida süüa, oli, mida juua, oli, mida koju kaasa tuua.

     Pean küll ausalt tunnistama, et olime ise ka seekord õige varajased ning suurem ostjate hulk jõudis kohale veidi hiljem. Seetõttu ei olnud ka järjekorrad veel pikad ja kõik, mida hing ihaldas, sai ka kohe ära ostetud. Ei vedanud küll seekord nendel, kes lihtsalt suhtlema tulid, sest tuul oli tugev ja kui ikka kodus soojalt riidesse ei pannud, siis nagu öeldakse, pikka pidu ei olnud. Pisemaid pereliikmeid aga tuul ei heidutanud ja neil jätkus tegevust lausa mitmel rindel.

    Öeldakse, et oma silm on kuningas ja kes kohale ei jõudnud, saab põgusa ülevaate piltide abil. Ehk siis on kevadel tahtmist ka ise laadale tulla.

Vaata lisaks pilte: www.vaivaravald.ee.

 ANNE JUNDAS

Vaivara vallas Olgina külas asuvas Virumaa tööstuspargis on lõpetatud infrastruktuuri ehitamine esimesel 40 hektari suurusel alal, kus uusi omanikke ootab veidi üle 60 krundi. Infrastruktuuri ehitamine ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) toel sai alguse eelmise aasta kevadel ning praeguseks on kõik tööd lõppenud.

     Kokku investeeriti 40 hektarilise ala infrastruktuuriga katmisesse ehk teede- ja tehnovõrkude rajamisse 2,8 miljonit eurot, millest 2,2 miljonit tuli toetusena EASilt.

“See oli tööstuspargi ehitamise esimene etapp,” ütles MTÜ Virumaa Tööstuspark juhatuse liige Priit Kotkas Põhjarannikule. Kokku on tööstuspargil, mille liikmeiks on Vaivara vald, AS Vaiko ja OÜ Norland, 80 hektarit maad, mis on mõeldud eelkõige väikese keskkonnamõjuga tööstusettevõtetele, aga ka logistika-, lao- ja kaubandusettevõtetele.

40hektariline ala on ära jaotatud enam kui 60 krundiks. Kui palju ettevõtteid seal reaalselt olema saab, sõltub juba nende suurusest ning sellest, mitu krunti need enda alla võtavad.

Praeguseks on pargis müüdud vaid üks krunt – selle on ostnud MTÜ ise plaaniga sinna oma kontor rajada. Kolm maatükki on broneeritud. “Ei saa öelda, et huvilisi üldse ei ole. Nii hull see seis ei ole ning neid ikka käib, kuid selge on see, et kodus istudes ja oodates krundid omanikke ei leia,” ütles Kotkas, kelle sõnul on nad alustanud müügitööd ning teinud algust reklaamikampaaniaga. “Reklaamikampaaniaga üksi ala ei täida. On neid ettevõtjaid, kelleni see jõuab, ning neid, kelleni tuleb ise jõuda,” ütles ta.

    Ettevõtete meelitamine tööstusparki ei saa Kotkase sõnul olema kerge, ehkki eeldused selleks on head. “Narvas on palju toimivaid ettevõtteid, mis näitab, et tootmine ja äritegevus siin on võimalikud, kuid kui vaatame viimasel ajal toimunud arenguid seal, siis peale paari kaubanduskeskuse seal midagi uut tehtud pole,” ütles ta, lisades, et kuna maailmamajandus kõigub nagu talle saba, mõjutab see ka nende tegevust ning investorite leidmine ei saa kerge olema.

    Millal võiks tööstuspargis toimuda esimesed reaalsed tehingud, ei osanud MTÜ juhatuse liige öelda. “Ennustada seda, millal reaalsed ettevõtted tegevust alustavad, on sama hea kui ennustada, kas järgmisel aastal on hea pilvikusaak,” lausus ta.

    „Suurem osa meie toodangust transporditakse tsisternautodega, mistõttu on autolaadimisterminal tootmise arendamisel oluline sõlm,” rääkis Eesti Energia Õlitööstuse juhatuse esimees Igor Kond. Tema sõnul vastab terminal kõigile kaasaegsetele keskkonnanõuetele, mis tootmise arendamisel on sageli võtmeküsimus. “Laadimissüsteemile paigaldatud spetsiaalsed seadmed koguvad lenduda võivad aurud kokku ning õhk püsib puhas,” selgitas ta.
    Uus terminal on automatiseeritud ja kiirem ning seetõttu ka klientidele mugavam. Terminal võimaldab korraga laadida 5 autot ning ühe auto laadimiseks koos kõigi vajalike lisatoimingutega kulub kokku vaid 30 minutit senise pea tunni asemel.
    Kui seni kasutusel olnud laadimissüsteem võimaldas ööpäevas laadida 650 tonni vedelkütuseid, siis uue terminali projekteeritud võimsus on 1500 tonni kütuseid ööpäevas.
    Kuigi terminali võimsus on suurem, saab selle opereerimisega tänu lisandunud automaatikale hakkama sama arv töötajaid. Korraga on vahetuses tööl kaks inimest, kellele lisandub hooldus- ja remonttöödega seotud personal.
    Kümne hektarilisel maa-alal paikneva terminali juurde kuuluvad lisaks laadimisestakaadile kaalud, pumpla, gaaside regenereerimise süsteem, mahutipark ning juhtimiskeskus. Lisaks rajati 1,3 km uut asfaltkattega teed.
    Terminali rajamise peatöövõtja oli Merko Ehitus, töid teostasid ka YIT, Kohimo, APL Production, Joala Elekter ning Eesti Energia Elektrotehnika ja Automaatika. Terminali projekteeris Sweco Projekt.
    Uus autolaadimisterminal asub põlevkiviõli tootmisest eemal, mis on oluline ka ohutuse seisukohalt. Seni kasutusel olnud autolaadimisestakaad õlitehase kõrval demonteeritakse. Lisaks autolaadimisterminalile renoveeritakse 2012. aasta märtsiks selle naabrus asuv raudteelaadimisterminal.

MARINA BACHMANN
pressiesindaja
Eesti Energia AS

     Loodame, et ühiste jõupingutustega suudame talveks hästi valmistuda ja tuletame seepärast meelde, millised on nõudmised erateede omanikele, et talvel saaks nendel teedel teotada lumekoristust.

1. Võsa tuleb maha raiuda ja rohi niita ja koristada 4 meetri laiuselt tee teljest kummalegi poole. (Kokku 8 meetrit).

2. 5 meetri laiuselt tee teljest kummalegi poole tuleb tee puhastada lund koguvatest või lumekoristust segavatest esemetest (ehitusmaterjal, suured kivid, metallkonstruktsioonid, tulbad jne).

3. Eratee puhastatakse kuni õuealani.

4. Tee lõpus peab olema võimalus lumekoristustöid tegeva transpordi ümberpööramiseks.

    1.-15. oktoobrini toimub erateede lumekoristuseks valmisoleku kontroll. Erateed, mis ei vasta esitatud nõetele, lülitatakse talveperioodil 15. novembrist 2011 kuni 15. aprill 2012 lumekoristustöid tehtavate teede nimekirjast välja.

IRINA DOROŠ

Maaosakonna juhataja

Vaivara valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava 2008-2020 esimese kolme aasta tegevuskavaga ollakse graafikus, seda tänu veemajandusprojektide pearahastaja Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) ja Vaivara vallavalitsusele, kellel siiani on olnud võimalus katta omafinantseeringut. 

    Esialgsete plaanide kohaselt pidi Sinimäe alevikus Mäealuse tänava piirkonnas uus puurkaevpumpla valmima eelmise aasta lõpus, kuid seadusandluse muudatustest tulenevalt venis projekteerimistööde periood ja objekt valmis selle aasta juulikuus. Uuest puurkaevust võib veevõrku hakata vett andma peale vajalike lubade väljastamist Keskkonnaameti ja Terviseameti poolt, milleks võib kuluda veel mõni kuu.  

    Sinimäe aleviku eramute piirkonnas Roheline ja Mäealune tänavatel reoveekanalisatsiooni rajamise ehitustööd on täies hoos ja selle aasta plaanide sisse kuulub ka Uus tänava kinnistutele ühiskanalisatsiooni süsteemiga liitumisvõimaluste loomine. Uus tänaval rekonstrueeritakse reoveekanalisatsioonivõrgu rajamise käigus ka veevõrk.

    Euroopa Liidu poolt rahastatava Olgina aleviku veemajandusprojekti projekteerimistööd lõpevad selle aasta detsembrikuus ning kohe on kavas välja kuulutada ka ehitustööde riigihange. Ehitustööde perioodiks oleme planeerinud aprillist kuni novembrini 2012. Selle projekti käigus rekonstrueeritakse Narva maantee ja Männiku tänavatel kogu vee- ja kanalisatsioonivõrk ning olemasolev puurkaevpumpla, rajatakse uus puurkaevpumpla ja sadeveesüsteem.

    Järgmise aasta tööplaani sisse kuulub Olgina alevikus veel teinegi suur veemajandusprojekt, mille käigus rajatakse Tiigi ja Metsa tänavatele vee- ja kanalisatsioonivõrk. Selle projekti realiseerimine võimaldab Olgina aleviku eramute piirkonna kinnistutel liituda ühisveevärgiga. Projekteerimistööd on lõppfaasis ja sellel aastal on kavas ka ehitusettevõtja leida.

    15. augustil esitasime KIK`le rahastamistaotluse Sinimäe vee- ja kanalisatsioonivõrkude rekonstrueerimiseks. Kas need rahastamistaotlused ka positiivsed otsused saavad, see peaks selguma vahetult selle aasta jõulude ajal. Ehitustööde perioodiks oleme planeerinud 2012-2013.

Kui eelpool mainitud veemajandusprojektidega oleme lõpule saamas, siis 2012. aastal on kavas alustada Vaivara küla ühisveevärgi rajamiseks vajalike toimingute ettevalmistamisega ja paari aasta jooksul ühisveevärk välja ehitada. Loodame, et KIK`l kui ka Vaivara vallal selleks kõigeks piisavalt rahalisi vahendeid jätkub.

    Rohkem informatsiooni veemajandusprojektide sisu, maksumuste ja teostajate kohta leiab KA Vaiko AS (www.vaiko.ee) ja Vaivara valla (www.vaivara.ee) veebilehtedel nupukese all „Projektid“.

 HEIKI  LUTS,

KA Vaiko AS juhataja

   Märjukest oli ka piisavalt ja koduõllele pakkus tugevat konkurentsi kodukali, sest autoderivi andis tunnistust, et neid, kes rooli pidi istuma, ei olnud sugugi vähe. Joojad kiitsid nii ühte kui teist.

    Ausalt öelda, polegi mõtet kogu laadakaupa üles lugeda, sest see, kes kohal oli, teab isegi ja kes ei tulnud, neil pole selle teadmisega nüüd enam midagi teha.

    Ka ilmataat aitas laada kordaminekule kenasti kaasa, aga kahjuks ei teinud seda oksjonipidaja, kes lihtsalt tulemata jättis ja seetõttu jäi üks väljakuulutatud osa laadalõbust olemata. Loodame, et järgmisel korral on ka tema kohal.

    Kohtumiseni kolmeteistkümnendal Vanatare Maalaadal!

 Selle sündmuse fotodega saab tutvuda valla kodulehel … 

ANNE JUNDAS