On jaanuar….Alanud on Eesti üheteistkümnes rahva ja eluruumide loendus. Esimest korda saab ennast ka ise interneti teel loendada. Kindlasti paljud nii teevad ja püüdsin minagi seda teha. Kahjuks ei tulnud ma sellega aga toime, sest kui ma juba viies kord oma aadressi kirja panin ja  minult ikka ja jälle elukohta nõuti, ütles närv üles ja otsustasin selleks korraks lõpetada. Teatavasti on mul võimalus järgmisele katsele minna (loe: toimingu võib katkestada ja hiljem jätkata), mida ma ka kindlasti teen, kui aega rohkem ning ennast loendamiseks põhjalikumalt ette olen valmistanud.

    On jaanuar…..Aasta alles algas ja kõik on veel ees. Need, kes endale uueks aastaks mingid lubadused andsid, on asunud neid täide viima. Ärge siis imestage, kui tavapärasele suitsupausile mõni mees tulemata jääb, sest tema enam suitsu ei tõmba. Ka sõbranna võib kohvikus koogitüki  tellimata jätta  ja kaupluses magusaletist suure kaarega ringi minna. Aga nagu juba ütlesin, aasta alles algas ja tibusid loetakse teatavasti sügisel….

     On jaanuar….Oleme juba harjunud, et heidame aasta alguses pilgu ka idamaade poole. 23. jaanuaril algas Draakoni aasta, mis on sel aastal vesidraakoni pärusmaaks. Loen vanast horoskoobiraamatust, et tulemas on suurte loodusõnnetuste, põrmustavate võitude ja sama põrmustavate kaotuste, suurte sõnade ja tegude, rekordite purustamise ja sildade põletamise aeg. Mängu iseloomustavad kõrged panused ja hulljulgus – kas kõik või mitte midagi. Draakon soosib neid, kes suudavad ka põrgutules külma verd säilitada.

Nii et igaühele midagi, vastavalt tema soovidele, püüdlustele ja võimetele.

 Kusagilt mujalt lugesin, et Draakonile meeldib looduslähedus ja meie väike Eestimaa pidavat üldse olema lemmiklapse rollis….

    On jaanuar…..Ööd jäävad lühemaks ja päevad seetõttu saavad oma käsutusse rohkem aega.

Seega vähem unenägusid, rohkem valgust ja sekka ka päikesepaistet, mida me kõik väga-väga taga igatsenud oleme.

 Olgem siis valmis reipalt ja rõõmsalt liikuma edasi aastas 2012!

 ANNE JUNDAS

      On detsember…..Päevad jäävad järjest lühemaks ja küünlad toas laual põlevad  juba kogu see aeg, millal kodus olen. Kollased tulukesed teevad elamise hubasemaks ja annavad ka korterelamus mõnusa kodutunde. Veab neil, kel on kamin või ka lihtsalt vana hea ahi, milles põlevad  halud praksudes sädemeid pilluvad ja silmadesse sära ja südametesse soojust lisavad.

      On detsember….Veidi nukker nagu igal aastal, kuigi me kõik teame, et iga lõpp on uue algus. Vanast on alati kahju lahkuda, sest ta on ju nii omaseks saanud! Ka riidekuhilad kappides annavad sellest tunnistust, sest kuidas sa ikka asja ära viskad, kui ta sulle endiselt selga mahub. Niisiis jääbki sorteeerimise rõõm – vaatad üle ja laod kappi tagasi. Ainuke kurb tõsiasi on see, et kuhu panna need uued….

      On detsember…..Ka uus aasta ei tule tühjale kohale. Eelmisest jääb järgi palju tehtud töid ja toimetusi, neid on kogunenud ka üleeelmisest ja paljudest eelnevatest aastatest – ikka nii palju, kui oled oma elu jooksul jõudnud ära teha. Aga alati on midagi veel tegemata ja see on suurepärane, sest uus aasta just selleks tulebki…

Kauneid jõulupühi, toredat aastavahetust ja tegusat uut aastat!

ANNE JUNDAS

Pea igas Eestimaa kandis on oma ilmaennustaja ja tegelikult on ilm paiguti üsnagi erinev. Huvitav, kas Vaivara mail ka keegi selle täppisteadusega tegeleb? Tore oleks ju meie lehelugejatele ka teada anda, millised üllatused ilma poolt neid lähitulevikus oodata võivad.

      On oktoober……“Üllatused“ hinnete näol tunnistustel on juba käes, sest esimene kooliveerand on läbi saanud ja vaheaegki juba lõppemas. Ikka väga kiiresti läks see aeg ja küllap jäi nii mõnigi hinne parandamata, mis nüüd lapsevanematele ja  koolijütsile endalegi meele mõruks tegi. Aga kohe algab uus õppeveerand ja mis halvasti, see uuesti! Rohkem usku oma laste võimetesse ja püüdkem neile ikka jõu ja nõuga abiks olla! Nüüd, kui pereliikmed tubasemad on, jääb ka rohkem aega ühisteks vestlusringideks ja aruteludeks.

     On oktoober…..2011. aastast on alles jäänud vaid kaks viimast kuud. Jälle kord on aeg aasta jooksul saadud uued kogemused mällu talletada, õigemini küll need, millest rõõmu tunneme, sest halba pole mõtet meenutada. Oma järeldused oleme ju eksimustestki teinud ja nüüd on aeg edasi minna….

    On oktoober…..Järgmine, aasta eelviimane kuu on eriti pühaderohke ja pidutsemiseks on põhjust rohkem kui küll. Jälle jooksevad külavahel mardid – kadrid, astuvad üle lävepakkude, laulavad ja tantsivad ning soovivad pererahvale kõike head ja paremat.

 Hea ja parem söögipoolisena pannakse lauale isadepäeval ja pisipere joonistab ja kleebib õnnitluskaarte.

 Kohe uue kuu algul aga peame meeles neid, kes enam meie keskel ei viibi, süüdates hingedepäeval küünla aknalaual või kalmukünkal.

    On oktoober…..Tõmban jooksutossud jalga, mütsi pähe, kindad kätte ja olengi metsarajal. Kerget sörki lastes on aega märgata kaunilt kirevaid puid ja põõsaid, kuulata lindude huikeid kõrgel peakohal ja täita kogu oma olemus kõige selle imelisega, mida pakub sügisene loodus.

Kena sügise jätku meile kõigile!

 ANNE JUNDAS

    On september……Eks meil kõigil ole mõni suveplaan jäänud ellu viimata, aga midagi saab ehk sügiselgi teha ja kui ei, siis järgmisel aastal tuleb ta ju uuesti. Suvi nimelt.

Nii nagu sügiski on taas üle meie lävepaku astunud ja endaga palju sügisande kaasa toonud. Õigemini küll ka palju tööd ja tegemist, et need annid kõik kokku koguda ja keldrisse-sahvrisse paigutada.

     On september…..Elusügiski on meie vanavanematesse palju tarkusi tagavaraks korjanud, mida lapselapsed sealt usinalt ammutama peaksid.

 Septembri teisel pühapäeval tähistasime juba teist aastat vanavanemate päeva, et tänada ja avaldada vanavanematele austust laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ja armastuse eest. Eks ole ikka vanaema küpsetatud pannkoogid kõige maitsvamad ja vanaisa jutustatud jutud kõige huvitavamad! Tean omast käest, et vaid vahel harva kiidavad lapsed, et seekord on pannkoogid sama maitsvad kui olid vanavanaemal ja kahetsusega mõtlen, kui palju huvitavaid sündmusi suudaksin lehelugejatega jagada, kui oleksin omal ajal jutuajamised vanaisaga linti võtnud.

    On september…..Nii nagu vanaema pai viib muremõtted minema, nii suudab ka sügispäike meie ihuliikmeid soojendada ja meele rõõmsamaks muuta. Tundkem siis rõõmu päikeselistest päevadest, punapõsksetest õuntest, toredatest inimestest ja hoidkem kõige kallimat – oma peret!

   Kaunist sügist meile kõigile!

ANNE JUNDAS

         20. augustil tuletasime meelde paarikümne aasta taguseid sündmusi ja kordasime endale je teistele, et oleme tõesti tublid olnud. Mis sellest, et kõik ei ole nii läinud nagu lootsime ja paljugi on veel ära teha. Põhiline on see, et usume oma tegemistesse, et leiame aega ja võimalusi toetada neid, kellel ei lähe täna kõige paremini ja suudame lahkhelide puhul leida ühist keelt.

    Augustikuu lõpuks jõuavad kõik pereliikmed koju tagasi. Poisikesed taovad hiliste õhtutundideni õues jalkat ja vahelduseks  teevad rattaga mõned tiirud. Plikatirtsud mängivad keksu, nii nagu nad on seda juba aastakümneid teinud. Ja nii nagu igal aastal, saab koolilaste jaoks suvi otsa 1. septembril. Pikk puhkus on selleks korraks läbi ja loodetavasti on selle jooksul kogutud piisavalt energiat, et õppetööga edukalt pihta hakata. Ilusat kooliaasta algust!

    Suvi aga kestab ja rumal on see, kes ei naudi tema poolt pakutavat. Just täna ja just praegu. Päikest meile kõigile!

ANNE JUNDAS

    On juunikuu….. Igal nädalavahetusel toimub mõni laulu- või tantsupidu, kuhu kindlasti minema peab, sest esinejate hulgas on ka keegi oma perest ja kuidas sa teda siis vaatama või kuulama ei lähe. Lisaks veel hulk kontserte ja vabaõhuetendusi.

     Spordivõistlusi jagub juba pea igasse päeva ja annab imestada, kus kohast need jooksjad, orienteerujad, jalgratturid ja kõik teised selle aja võtavad, et igal pool kohal olla. Aga eks vanarahvaski juba teadis, et kes teeb, see jõuab ja et terve vaim on ikka ainult terves kehas.

     On juunikuu…. Ka töö aias ja peenramaal teeb füüsiliselt tugevaks ja kosutab vaimu. Muidugi sel juhul, kui kõike mõistlikkuse piires tehakse ja ennast kodu külge ketti ei panda.

Suvi on reisimise aeg ja ka matkata on mõnus. Ikka nii, et seljakott selga ja sõbrad kaasa. Kaugele ei peagi minema, oma vallas on ju nii palju kauneid kohti ja võin kihla vedada, et paljudes neist on oldud hea hulk aastaid tagasi.

     On juunikuu… Ja suvi on käes. Hoidkem tal siis kõvasti sabast kinni, et ta liiga kiiresti plehku ei pistaks, sest sel aastal ta tagasi enam ei tule…. Võtkem iga päeva kui kingitust, millest on rõõmu nii saajal kui ka kinkijal ja tehkem kõik selleks, et midagi ilusat jääks meelde igast suvepäevast. Loodan, et augustikuus taas kohtudes, saavad ka lehelugejad osa nendest toredatest mälestustest.

   Ilusat suve ja olge mõnusad!

ANNE JUNDAS

    On maikuu…..Metsades õitsevad toomingad, aedades kirsipuud ja kohe-kohe ka õunapuud. Lilleõisi on nii palju, et neid ei jõua nimepidi üles lugedagi, seda enam, et ega kõiki ei tunnegi. Mäletan, et kunagi kurtis üks tuttav lasteaednik, et rühmas on üks viieaastane poiss, kes iga taime nime teada tahab – muudkui käib ja pärib. Ja see pole veel kõik, sest ilmast-ilma toob ta kasvatajale pihus mõne putuka, et tema kohta rohkem teada saada. Aasta hiljem oli asi aga veelgi huvitavam, sest taimede ja putukate kohta oskas poiss kasvatajale ise juba infot jagada. Nimelt oli isa poisiga koos „uurimistööd“ alustanud.

Kahjuks pidas see pedagoog poissi „tüütuks putukaks“ ja püüdis jutuajamised temaga kiiresti lõpetada…..

    On maikuu….Ja üha raskem on koolijütside tähelepanu õppimisele keskendada, sest igal pool mujal on ju nii palju põnevat ja eks pika kooliaasta jooksul on väsimus ka juba võimust võtnud. Seepärast ongi vaja ka lapsevanematel oma jõuvarud kokku võtta, et suvetöö lapse puhkust ära ei rikuks, sest just täna ja praegu on veel võimalik midagi päästa.

     On maikuu….Hinges on aga juba suveootus ja puhkuse veetmise plaanidki tehtud. Ootaja aeg olevat pikk, aga kui ootad midagi, mis kindlasti tuleb, siis on see ju ütlemata mõnus.

Ilusat suveootust!

ANNE JUNDAS

    On aprill……Tavapäraselt naljakuu, aga ka selles suhtes on seekord teistpidi. Meie kõigi poolt armastatud suusakuninga Andrus Veerpalu kohta lahvatanud dopinguskandaal on pannud paljud meist nördima. Ajakirjanikuna olen nõus, et meedia peabki ka negatiivsed uudised rahvani tooma, aga psühholoogina olen 100% kindel, et kõike seda oleks pidanud tegema teisiti. Hoopiski teisiti. Nõme on näha ja kuulda, kuidas kaob inimlikkus ja jääb püüd iga hinna eest kellelegi „ära teha“, mõtlemata kasvõi sellele, et kõik, mida sa teistele teed, tuleb sulle endale tagasi. Varem või hiljem, aga tuleb…

    On aprill….Ja mida varem sa seemne mulda pistad, seda kiiremini tärkavad võrsed. Aknalauad haljendavad ning aednikul on käed tööd täis. Juba saab aiaski üht-teist ära teha ja nii need tunnid lendavad. Ikka suve poole. Aga ka praegusel ajal on oma ilu ja võlu. Imetlen teeääres okstel turritavaid pajukiisusid, akna all peenral kikitavaid lumikellukesi ja kuulan maja taga võsas siristavaid linnukesi.

     On aprill….Lihavõtted toovad alati meelde lapsepõlve. Küll oleks tahtnud näha seda jänkut, kes munakorviga ringi lippas ja värvilisi mune peitis! Mis sest, et ka nende munade otsimine iseenesest palju rõõmu tegi ning koksimine suurt lõbu pakkus, ikka oleks jänkut näha tahtnud. Aga võib-olla see täitumatu unistus ongi need pühad nii eriliselt meelde jätnud: värvilised munad sambla peal kausis, kõrval vaas pajuurbadega, laua ümber ootusärevuses lastepere, valge põllega memm ning laua otsas ristiskäsi, pea kummargil istuv taat. Hetk vaikust ja kui taat pilgu tõstis, olid pühad meieni jõudnud.

 Kaunist pühadetunnet meie kõikide südametesse!

ANNE JUNDAS

    On märts….Üks vares kõnnib akna all ja jätab valgele lumele pika jäljerea. Teine istub puu otsas ja jälgib, pea viltu, tema astumist. Kogu tema olemisest õhkub suurt imestust: kus siin see kevad siis on? Imestan minagi, sest just täna öösel pidi ta tulema…. Aga võta näpust, ilmataat saatis uue koormatäie lund ja talle näib tunduvat, et ikka ei ole veel küllalt.

    On märts……Ja ega mul lume vastu midagi olegi, sest suusarajad on veel sees ja kui suusatada enam ei viitsi, võib ju joosta – peaasi, et rada kannab ja mets ümberringi juba kevadist hõngu. Usun, et vähemalt koolijütsid on minuga ühte meelt, sest mis võib olla mõnusam vaheajast, mil saab veel talvemõnusid nautida!

    On märts…..Maarjamaal pannakse kokku uut valitsust ja varsti saab rahvas ka teada, milline minister kuhu toolile istub. Aga ausalt öeldes, on need toolid kaugel ja ministridki nendel toolidel jäävad meist kaugele, kuigi jälle kord räägitakse regionaalpoliitikast ja lubatakse ka ääremaal elavate inimeste elu-olu kohta rohkem huvi tundma hakata. Hea mees, kes lubabki…..

    On märts….Mäletan, et memm ütles vahel südametäiega, kui keegi meist ei tulnud talle pandud kohustusega toime, et saada tühja asjale, karga ise kannule…. Tegelikult polegi meil kellegi teise peale loota, vaid peame ise suutma oma elu korraldada. Mida tugevam on kogukond, mida suutlikum on külavanem, seda ilusamat elu elab rahvas. Kuni Su küla veel elab…..

    On märts…Kevad on käes ja toob endaga kaasa uue alguse. Olgu see päikeselisem, rõõmsameelsem, teguderohkem, aga ka tasakaalukam, arusaavam ja südamlikum.

Kaunist kevadet!

ANNE JUNDAS

 Aga ega talv veel püssi põõsasse pole visanud ja kuu keskpaik rõõmustab meid käreda pakasega. On ehtne põhjamaa talv ning õige aeg kasukad selga ja käpikud kätte tõmmata. Kogu seda ilu kiikab ka päike, aga eriti soojemaks ta ilma ei tee.

 Mida päev edasi, seda hullemaks läheb: pakane paugub, külm näpistab põski ja tuul kisub silmadest vee välja. Peab tunnistama, et mitte eriti kena kooslus.

 Aga jalgade all krudiseb lumi ja seda muusikat olen kaua taga igatsenud…..

      On veebruar…….Kuu algus tõi endaga Jänese/Kassi aasta ja kuu keskpaik sõbrapäeva.  Kes tähistas, kes mitte ja kuigi sellel aastal peaks sõprade-tuttavate jaoks rohkem aega jaguma, tundub, et aeg kaob endistviisi käest ning hommik jõuab õhtusse, enne kui ringigi jõuad pöörata. 

      On veebruar….Silmitsen kaupluses riiulil pakendites vastlakukleid ja mõistan, et keegi on ikka väga puusse pannud. Vastlapäev on ju sellel aastal alles märtsis ja nii kaua need kuklid ju ometigi ei seisa!

 Aga kukkel on kukkel ja tegelikult võib neid ju süüa ka ilma liugu laskmata. Aga võta näpust – traditsioonil on ikka väga suur mõju ning nii need kuklid seal riiulil kükitavad.

 Ausalt öeldes söön mina verivorsti ka ainult jõulude ajal. Ju on seegi traditsioon, mida muuta ei taha…..

      On veebruar……Kuu hakkab lõppema ja käes on sünnipäev, mida pidamata jätta ei sobi. Ei ole eriti kursis, milliseid roogi peaks küpsetama, aga kindlasti midagi sellist, mis maitseb tervele perele.

 Soovime õnne oma kallile Eestimaale ja loodame, et meile kõigile jätkub piisavalt päikest, õnne ja armastust!

 ANNE JUNDAS