Tänavusel Utria dessandil oli võidukas Scoutspataljoni võistkond,

kellele järgnesid Kaitseliidu Tartu maleva ja Vahipataljoni võistkonnad. Kahekümnest startinust lõpetas kuusteist. Kahest naisvõistkonnast jõudis finišini Põhja Kaitseringkonna võistkond, lõpetades võistluse kolmeteistkümnendana. Välisvõistkondadest lõpetasid võistluse mõlemad kaks Soome võistkonda, kellest parim – Soome teine oli kaheksas.

     Dessandi start anti 6. jaanuaril üks tund pärast südaööd Sinimäe Põhikooli eest, võistluste finišisse – kooli staadionile, jõudsid esimesed võistkonnad 7. jaanuaril veidi peale kümmet hommikul.

    Suusalume puudumise tõttu tuli ligikaudu 70 kilomeetri pikkune võistlusdistants läbida jalgsi. 

Erna seltsi presidendi Meelis Rätsepa sõnul paneb varajase stardiaja paika see, kust starditakse ja mispidi liigutakse. „Peame arvestama, et kõik võistkonnad saaksid lahinglaskmise teha valgel ajal, seda pole Eestis talvel just väga pikalt,“ selgitas Rätsep, kelle sõnul on korraldajatel nagu tavaliselt ette valmistatud 3 erinevat graafikut erinevateks ilmastikuoludeks – lumega, lumeta ning tuisuga võistluse läbiviimiseks.

    Nagu ka varasemal kolmeteistkümnel korral tuli võistkondadel teadmisi ja oskusi rakendada nii esmaabiülesannete täitmisel, kui ka laskmises, kaardi tundmises, takistuste ja miinivälja ületamises. Täpset marsruuti ja distantsil olevaid lisaülesandeid võistluse huvides eelnevalt ei avaldatud, need jäid võistlejatele üllatuseks.

    „Tänavust dessanti iseloomustasid väga raske maastik ning rasked ja kiirelt muutuvad ilmastikuolud. Distantsi läbimist takistas oluliselt suur kogus vett, mida jätkus kõikjale,“ rääkis Rätsep, lisades, et loodetavasti on järgmise aasta võistlus senisest rahvusvahelisem. Potentsiaalsete välisvõistkondade nimekiri on juba koostatud ja kutsed saadetakse laiali lähipäevil.

    „Stardi ja finiši toomisega Sinimäe alevikku loodame militaarvõistlust propageerida ka nö tavakodanike hulgas,“ selgitas Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid, kelle sõnul võistluse sisu selle tõttu, et kaitseministeeriumi rahastus alates 2008. aastast kadus, kannatanud ei ole ja huvi võistluse vastu pole vähenenud.

    Militaarvõistluse kavva kuuluv pärgade asetamise tseremoonia toimus Utria dessandi mälestuskivi juures laupäeval, kell kolm päeval ja tund aega hiljem autasustati Sinimäe Põhikoolis võistluse võitjaid.

    Möödunud aastal võitis Utria dessandi Kaitseliidu Järva maleva I võistkond Vahipataljoni võistkonna ja Kaitseliidu Harju maleva II võistkonna ees. Kahekümne kahest startinud võistkonnast jõudis finišisse kaheksateist.

    Esimest korda korraldasid Utria dessandi MTÜ Erna selts koostöös Vaivara vallaga 1999. aastal, mil esikoha saavutas Viru üksik-jalaväepataljoni teine võistkond. 

Võistlus Utria dessant meenutab aastatetaguseid sündmusi, kui 1919. aasta 17. jaanuaril Eesti meredessantpataljoni 400 merejalaväelast ja Soome vabatahtlike pataljoni 600 võitlejat tegid Eesti mereväe alustelt eduka dessandi Utria randa. Dessandist osavõtnud etendasid olulist osa Narva vabastamisel ja punaväe riismetest puhastamisel.

ALAR TASA

Valla infojuht

LEADER programmi projekt, mille eesmärgiks oli militaarmuuseumite arendajate kohtumised ja võrgustiku loomine, et ühistegevuse kaudu ära kasutada üksteise tugevaid külgi ja seeläbi kvaliteetsemaid, uuenduslikke teenuseid ja turundust pakkuda. Arendustegevust mõjutab muuhulgas ka eri sektoritest kaasatud inimeste hulk, kes  annavad oma panuse võrgustikku. Nii osalesid kohtumistel muuseumi arendajad ja muuseumit puudutavate otsuste tegijad, MTÜ tegelased, sh Muuseumi Sõprade Klubi liikmed ning turismiga tegelevad ettevõtjad.  

    Esimene kohtumine oli Valgas, kus 2008. aastal asutati keerulise nimega muuseum ehk  Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon. Vaivara Sinimägede Muuseumiga samal ajal jalad alla saanud asutuse – sihtasutuse nõukokku kuuluvad Valga Linnavalitsuse, Valga Maavalitsuse, Valgamaa Omavalitsuste Liidu, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Kaitseliidu esindajad.  Ekspositsioonis leiab osaliselt kajastamist ka nende organisatsioonide töö.  Nii võib leida Vabadussõja toa, piirivalve, Eesti ja Läti politsei ning päästeteenistuse toad, kaitseliitu ja kaitseväge tutvustava ruumi, 1944. aasta Emajõe lahinguid tutvustava väljapaneku, nõukogude sõjandust tutvustava toa, samuti KAPO tegevust käsitleva toa jne. Väliekspositsioonist on kujunenud teemapark, kus oma osa täitmas tank T-34, helikopter MI-8, soomukid jpm sõjatehnikat. Külastajatele on rohket huvi pakkunud metsavennapunker ja püstkoda, on militaarspordi takistusriba ja majutusvõimalused. Meile olid huvipakkuvad ja järeletegemist väärivad  koolinoortele suunatud esitlusprogrammid, mida ka näiteks sünnipäeva peo käigus võib vaadata. Kuulasime ja vahetasime kogemusi muusemitööst nii spetsiifilisel kui ka kõige lihtsamal tasandil nagu piletimüügi korraldus ja õpilasgruppides huvi tekitamine. Eesti eri nurkades asuvate muuseumite tutvustamiseks valmivad edaspidi ka  ühised reklaammaterjalid.

    Järgmine peatuspaik, Soomes asuv Säkylä Talve- ja Jätkusõjamuuseum on eramuusem, mis kasutas ellujäämiseks LEADER-i raha ning Säkylä valla ning Rauma piirkonna arenguagentuuri abi. Muuseum sai alguse 1990. aastal, kui Ilpo Nurmi korraldas näituse esemetest, mida ta oli kogunud üle Soome mängufilmi „Talvesõda“ rekvisiitideks. Ajapikku sai edasiminekut takistavaks  asjaolu, et muuseumi loojal puudusid teadmised muuseumitööst  ja näitusepinda jagati tänapäeva militaarvarustust müüva firmaga. 2007. aasta lõpust alanud ja 2010 suveni kestnud projektis olidki suuremateks töödeks näituseruumi eraldamine poest ning valvesüsteemide ehitamine ning muusemieksponaatide loendamine ja kirjeldamine. Muuseumi jaoks koguti ka veteranide mälestusi ja tehti palju tuntuse suurendamiseks: paigaldati teeviidad ja loodi lausa 5-keelne  muuseumi kodulehekülg, kus äramärkimist väärib prantsusekeelne variant. Töid toetas 75% osas Pyhäjärviseudu LEADER tegevusgrupp, mille esindaja oli meie gruppi tulnud tervitama ning avaldas soovi rohkem ka meie piirkonna LEADER-st kuulda. Nii põimusid meie vestluses mitmed teemad, muuseumis endas oli mulle põnevaim autentne ehk ajastustiilis kohvikunurk.

    Miehikkälä külas Salpa liini muuseumis ootasid meid juba vanad sõbrad, kellega koos sai aastatel 2006-2007 läbi viidud rahvusvaheline projekt Fort Turism. Muuseumirahvas kõneles oma lähiaja plaanidest tuua 5-s punktis paiknevad muuseumiruumid nagu hoidla, kontor ja näitused ühte hoonesse. Kadedaks tegi teadmine, et muuseumi kulusid katab haridusministeerium;  muuseum ise on avatud vaid suvehooajal ja praegu tegelevad töötajad  paberi-ja arendustööga, suvel seevastu palgatakse ajutisi giide lisaks.     

    Salpa on kaitseliin, mis 1944. aasta suveks ulatus 1200 km pikkuselt Barentsi merest põhjast lõunasse läbi kogu Ida-Soome kuni Soome laheni. Seniajani on Salpa liin jäänud suurimaks ehitusalaseks ettevõtmiseks Soome ajaloos: 1941. aasta kevadel rakendati kaitseliini ehitustöödel 35 000 meest, kelle eest hoolitses 2000 naisabilist-lotat. Liini tüüpiline punker kujutas endast ühe kuulipildujapesaga 20-mehelise meeskonna majutusvarjendit. Ligi 50 kindlustuse relvastuseks olid tankitõrjekahur ja Maksimi tüüpi moderniseeritud kuulipilduja, mille laskekiirus oli 800 lasku minutis. Maastiku kaitsepunktide relvastus oli väga mitmekesine, alates moodsatest Saksa tankitõrjekahuritest kuni sakslaste käest saadud 1870- ndatest aastatest pärineva Prantsuse trofeesuurtükini.

    Kohtumistel kõneldi muuseumite rahastamisest, struktuurist, võimalikest arengusuundadest ajal, mil Vaivara vallavalitsus koostab uut arengukava. Usume, et militaarmuuseumite arendajate kohtumised võrgustiku loomise ja tugevdamise eesmärgil parendavad piirkonna arengu kavandamise kompetentsi ja võimekust ning muuseumil on oluline osa turismialastes strateegilistes plaanides.

IVIKA MAIDRE

Sinimäe hoolekandeküla kuus peremaja valmivad novembri lõpuks – kõik 60 kohta täidetakse reorganiseeritavate hooldekodude elanikega.

     Neljapäeval, 5. jaanuaril allkirjastasid AS Hoolekandeteenused ja AS Remet Sinimäe hoolekandeküla kuue peremaja ja välisrajatiste ehitustööde lepingu. Juunikuuga peaksid majakarbid valmis olema ja novembriga ehitustööd lõppema ning kuu aega hiljem võivad elanikud sisse kolida.

    “Praegu on meil käsil klientide kaardistamine, ”rääkis ASi Hoolekandeteenused infojuht Kadri Lehenurm.“ Järjestikku on valmimas peremajad üheteistkümnes hoolekandekülas ning sellega seoses sulgeme neli vanades mõisahoonetes asuvat hooldekodu ja Lääne-Virumaal Aaveres tegutseva hooldekodu. Uutesse küladesse lähevadki üle suletavate kodude elanikud –  Sinimäele pakume kohta ennekõike neile, kel on Ida-Virumaaga mingi side. Aasta alguses alustame klientide ja nende eestkostjatega läbirääkimisi kolimise osas.”

    Elanikke paigutades võetakse arvesse nende diagnoose, et kokku satuksid elama omavahel sobivad inimesed ning tekiks turvaline ja rahulik keskkond, samuti arvestatakse praeguses elukohas kujunenud sõpruskonda ja püütakse neid sidemeid mitte lõhkuda.

Lehenurme sõnul vähemalt alguses Sinimäe hoolekandekülas vabu kohti ei jää. “Edaspidi neid võib tekkida. Kui võimalik ja lähikonnas on nõudlust, on meil mõttes luua paar nn intervallkohta – pakkuda ajutist hooldusteenust näiteks paari nädala või kuu kaupa.”

Uutesse majadesse vajaliku sisustuse jaoks korraldatakse eraldi hanked, mõndagi toovad maja tulevased elanikud ise kaasa. “Kui keegi on endale soetanud funktsionaalvoodi või on tal isiklik kapp, siis loomulikult võib ta selle uude kohta kaasa võtta,” märkis Lehenurm.

    Algselt kavas olnud tegelusmaja ehitamine lükkub kaugemasse tulevikku – nii Sinimäel kui teistes rajamisel olevates hoolekandekülades. “Kuni kõik ehitushanked pole lõppenud, ei tea me, palju raha järele jääb,” ütles Lehenurm. “Esialgu püüame võimalikult ära kasutada kohapealseid võimalusi – päevakeskusi, rahvamaju, ujulaid ja muud.”

    Hoolekandeküla elanikele tahetakse koostöös kohalike ettevõtjatega leida jõukohast rakendust. Lehenurme sõnul on nende kliendid tegevad näiteks põllu-, aia- või laudatöödel, aga ka ettevõtetes abitöödel või lihtsamatel komplekteerimistöödel. Kõik see peaks aitama küla elanikel kohaliku kogukonnaga paremini kohaneda – ja vastupidi.

Kui palju Sinimäe hoolekandekülas elama hakkavad inimesed seal pakutavate teenuste eest maksma hakkavad, pole veel selge.

    “Teenusekoha hind koosneb professionaalsest teenusest, mille tasub meile inimese eest riik, ja inimese omaosalusest ehk majutus- ja toitlustuskulust, mida maksab iga klient ise,” selgitas Lehenurm. “Professionaalses teenuses sisalduvad igapäevaoskuste õpetamine, juhendamine ja muud tegevused, mis on suunatud inimese elukvaliteedi tõstmisele, lisaks ka näiteks käsimüügiravimid ja mähkmed ning see on ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul 382 eurot kuus. Toidu- ja majutuskulud on kodude lõikes erisugused ning sõltuvad konkreetsetest kuludest selles kohas, nende suurusjärk on vahemikus 190-220 eurot kuus.”

    Tööle asub hoolekandekülas umbes 20 inimest. Nende leidmiseks korraldatakse kõigepealt sisekonkurss, pakkumaks uut kohta suletavate hooldekodude töötajatele, ning seejärel vajaduse korral avalik konkurss. Uued töötajad saavad koolitust töö kõrvalt. (PR)

    Siseminsiteeriumi ametnikud kinnitasid, et tegemist on hea ja vajaliku algatusega ja mis aitab tõsta seeläbi väiksemate omavalitsusüksuste järelevalve, kui ka väärteomenetluse alaste ülesannete täitmise võimekust. Siseministeerium on huvitatud, et viie omavalitsuse poolt tehtud algatus kannaks vilja ja oleks vajadusel kohaldatav ka mujal Eestimaa piirkonnas. Ümarlauast osavõtnud kinnitasid, et seadustes esinevad teatud kitsaskohad ja ebaselgused, mis raskendavad korrakaitseüksuse sujuvat tegutsemist.

    Kuna menetlusteenistuse tegutsemise aeg (alates 5.septembrist 2011) on olnud lühike, siis põhjapanevaid otsuseid selle lühikese perioodi alusel ei ole võimalik veel teha. Seetõttu lepiti ümarlauas kokku, et menetlusteenistus esitab Siseministeeriumile ülevaate kvartali lõikes:

a) milliseid tööülesandeid on täidetud;

b) millised kitsaskohad on tööülesannete täitmisel esinenud;

c) millest on need kitsaskohad tingitud;

d) milline on tagasiside kohalike omavalitsuse ametnikelt ja elanikelt.

    Siseministeerium lubas võtta enda õlule analüüsida esinenud kitsaskohti ja sellest tulenevalt tegeleda vajalike seadusemuudatuste ettevalmistamise ja läbiviimisega.

    Mõlema osapoole lõppeesmärgiks on aidata kaasa sotsiaalse turvalise elukeskkonna loomisele. Siseministeeriumi esindajad leidsid, et menetlusteenistus võiks olla ka kohalikule omavalitsusele nõuandjaks turvalisuse tõstmisel.

MAREK  RANNE

Õigusnõunik menetlusteenistuse juhataja ülesannetes

2010. aastal otsustasid viis (Vaivara, Toila, Jõhvi, Mäetaguse ja Illuka ) omavalitsusüksust luua valdade ülese ühise võimeka korrakaitseüksuse, mille abil teostada omavalitsustele eriseadustega pandud järelevalve ja kohtuvälise menetluse ülesandeid.

    Omavalitsuste ühise soovi elluviimise tulemusena alustas käesoleva aasta 1. juulist oma tegevust korrakaitseüksus nimetusega menetlusteenistus ning 5. septembrist täideti kahe järelevalve vaneminspektori ametikohad. Menetlusteenistusse järelevalve vaneminspektori ametikohale asusid tööle Jõhvi praegune korrakaitseametnik Paul Lek ja Ida Prefektuuri ametnik Konstantin Ilmenski. Seoses sellega, et hetkel kehtiv seadusandlus ei võimalda luua iseseisvat avalik õiguslikku juriidilist isikut, kes omaks õigust viia läbi omavalitsustele eriseadustega pandud järelevalve ja kohtuvälise menetluse ülesandeid, loodi kõigi viie valla juurde osakoormusega korrakaitse ametniku ametikohad. Selline samm oli tingitud asjaolust, et tööle võetud ametnikud saaksid oma ametiülesannete täitmiseks eriseadustest tulenevaid pädevusi. Sügisest tööle võetud ametnikud ongi vormistatud tööle kõigi viie omavalitsuse juurde.

    Mis kasu on menetlusteenistuse loomisest kogukonnale? Eelkõige tõstab see kogukonna liikme turvatunnet ja teadmist, et on olemas üks struktuuriüksus, kes tegeleb professionaalselt rikkumiste menetlemistega. Samuti ei jää tähelepanuta kogukonnas kehtivate reeglite vastu eksinute käitumine ja see leiab eriseadustes sätestatud sanktsioonide kohaldamise. Kindlasti ei ole tegemist karistusüksusega ja eesmärgiks omaette ei ole reeglite vastu eksinute „igal juhul“ karistamine ehk „ärategemine“, samuti ei ole omaette eesmärgiks täita suurte summadega kohaliku omavalitsuse eelarvet. Eesmärgiks on siiski läbi menetlusteenistuse aktiivse tegevuse kasvatada kogukonna liikmete seas õiguskuulekat käitumist ja seda just toimepandud rikkumistele võimalikult kiire reageerimisega. Kui varasemalt ei olnud omavalitsustel piisavalt ressursi, et rikkumistele reageerida, siis selles osas on olukord menetlusteenistuse tööle hakkamisega paranemas. Peab tunnistama, et rikkumistele piisava tähelepanu mitte pööramisega juurdub rikkumisi toime pannud isikutes karistamatuse tunne.

    Menetlusteenistusest ja tema ülesannetest ning volituste ulatusest parema ülevaate saamiseks on loodud oma koduleht (www.menetlusteenistus.vaivaravald.ee), sellelt leiab palju kasulikku ja olulist teavet väärteomenetluse kohta. Kogukonna liige, kes on sattunud pahuksisse kehtivate reeglitega, leiab sealt endale vajalikke näpunäited, kuidas oleks soovitatav käituda väärteomenetluses osaledes. Selline teadlikkus aitab tal hoida ära ebameeldivatest üllatustest ja võimalikest konfliktest.

    Kutsun kõiki kogukonnaliikmeid üles olla heaks eeskujuks oma käitumisega teistele kogukonnaliikmetele ja jagama vajadusel ning võimalusel näpunäiteid õiguskuulekast käitumisest ka nendele kogukonnaliikmetele, kes ise ei saa veel päris hästi aru, kuidas on kõige õigem käituda.

    Menetlusteenistus on teie partneriks turvalisema keskkonna loomisel.

Ühiselt suudame rohkem ja paremini.

MAREK  RANNE

Õigusnõunik menetlusteenistuse juhataja ülesannetes

Vaivara vallas Olgina külas asuvas Virumaa tööstuspargis on lõpetatud infrastruktuuri ehitamine esimesel 40 hektari suurusel alal, kus uusi omanikke ootab veidi üle 60 krundi. Infrastruktuuri ehitamine ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) toel sai alguse eelmise aasta kevadel ning praeguseks on kõik tööd lõppenud.

     Kokku investeeriti 40 hektarilise ala infrastruktuuriga katmisesse ehk teede- ja tehnovõrkude rajamisse 2,8 miljonit eurot, millest 2,2 miljonit tuli toetusena EASilt.

“See oli tööstuspargi ehitamise esimene etapp,” ütles MTÜ Virumaa Tööstuspark juhatuse liige Priit Kotkas Põhjarannikule. Kokku on tööstuspargil, mille liikmeiks on Vaivara vald, AS Vaiko ja OÜ Norland, 80 hektarit maad, mis on mõeldud eelkõige väikese keskkonnamõjuga tööstusettevõtetele, aga ka logistika-, lao- ja kaubandusettevõtetele.

40hektariline ala on ära jaotatud enam kui 60 krundiks. Kui palju ettevõtteid seal reaalselt olema saab, sõltub juba nende suurusest ning sellest, mitu krunti need enda alla võtavad.

Praeguseks on pargis müüdud vaid üks krunt – selle on ostnud MTÜ ise plaaniga sinna oma kontor rajada. Kolm maatükki on broneeritud. “Ei saa öelda, et huvilisi üldse ei ole. Nii hull see seis ei ole ning neid ikka käib, kuid selge on see, et kodus istudes ja oodates krundid omanikke ei leia,” ütles Kotkas, kelle sõnul on nad alustanud müügitööd ning teinud algust reklaamikampaaniaga. “Reklaamikampaaniaga üksi ala ei täida. On neid ettevõtjaid, kelleni see jõuab, ning neid, kelleni tuleb ise jõuda,” ütles ta.

    Ettevõtete meelitamine tööstusparki ei saa Kotkase sõnul olema kerge, ehkki eeldused selleks on head. “Narvas on palju toimivaid ettevõtteid, mis näitab, et tootmine ja äritegevus siin on võimalikud, kuid kui vaatame viimasel ajal toimunud arenguid seal, siis peale paari kaubanduskeskuse seal midagi uut tehtud pole,” ütles ta, lisades, et kuna maailmamajandus kõigub nagu talle saba, mõjutab see ka nende tegevust ning investorite leidmine ei saa kerge olema.

    Millal võiks tööstuspargis toimuda esimesed reaalsed tehingud, ei osanud MTÜ juhatuse liige öelda. “Ennustada seda, millal reaalsed ettevõtted tegevust alustavad, on sama hea kui ennustada, kas järgmisel aastal on hea pilvikusaak,” lausus ta.

Augustikuu viimasel nädalavahetusel avati Sõtke jõe kaldal paadisild, mis on kodusadamaks neljale kanuule.

    „Sõtke jõgi ja paisjärv on atraktiivne koht tegelemaks erinevate ajaveetmisviisidega, kuid siiani pole selle looduskauni paiga võimalusi ära kasutatud,“ selgitas Vaivara vallas kooskäimise – ja puhkekohti arendava MTÜ Vaivara laulu – ja mänguseltsi Vikerkaar juhatuse esimees Aare Objartel. Teistele loodetava eeskuju näitamiseks ja jõel ajaveetmisvõimaluse loomiseks, saigi kirjutatud projekt kohalikule PRIA grupile – MTÜ Kirderanniku Koostöökogule, mille tulemusena on nüüdseks kõigil Vaivara valda külastavatel inimestel, aga eelkõige valla elanikel võimalik puhata mitte ainult selle kauni jõe kaldal, vaid ka sõudes selle voogudel kanuuga.

    Objarteli sõnul on huviliste käsutuses neli kanuud koos turvavarustusega. Vanuselisi piiranguid sõita soovijate suhtes ette nähtud pole. „Vanuse piiranguid meil ei ole, lapsel peab olema kaasas lapsevanem ja meie varustame kõiki päästevestidega,“ rääkis ta ja lisas, et Vaivara valla elanikele on kanuusõit tasuta, kuid vajalik on etteregistreerimine  telefonil 510 4144.

 ALAR  TASA

Vaivara valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava 2008-2020 esimese kolme aasta tegevuskavaga ollakse graafikus, seda tänu veemajandusprojektide pearahastaja Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) ja Vaivara vallavalitsusele, kellel siiani on olnud võimalus katta omafinantseeringut. 

    Esialgsete plaanide kohaselt pidi Sinimäe alevikus Mäealuse tänava piirkonnas uus puurkaevpumpla valmima eelmise aasta lõpus, kuid seadusandluse muudatustest tulenevalt venis projekteerimistööde periood ja objekt valmis selle aasta juulikuus. Uuest puurkaevust võib veevõrku hakata vett andma peale vajalike lubade väljastamist Keskkonnaameti ja Terviseameti poolt, milleks võib kuluda veel mõni kuu.  

    Sinimäe aleviku eramute piirkonnas Roheline ja Mäealune tänavatel reoveekanalisatsiooni rajamise ehitustööd on täies hoos ja selle aasta plaanide sisse kuulub ka Uus tänava kinnistutele ühiskanalisatsiooni süsteemiga liitumisvõimaluste loomine. Uus tänaval rekonstrueeritakse reoveekanalisatsioonivõrgu rajamise käigus ka veevõrk.

    Euroopa Liidu poolt rahastatava Olgina aleviku veemajandusprojekti projekteerimistööd lõpevad selle aasta detsembrikuus ning kohe on kavas välja kuulutada ka ehitustööde riigihange. Ehitustööde perioodiks oleme planeerinud aprillist kuni novembrini 2012. Selle projekti käigus rekonstrueeritakse Narva maantee ja Männiku tänavatel kogu vee- ja kanalisatsioonivõrk ning olemasolev puurkaevpumpla, rajatakse uus puurkaevpumpla ja sadeveesüsteem.

    Järgmise aasta tööplaani sisse kuulub Olgina alevikus veel teinegi suur veemajandusprojekt, mille käigus rajatakse Tiigi ja Metsa tänavatele vee- ja kanalisatsioonivõrk. Selle projekti realiseerimine võimaldab Olgina aleviku eramute piirkonna kinnistutel liituda ühisveevärgiga. Projekteerimistööd on lõppfaasis ja sellel aastal on kavas ka ehitusettevõtja leida.

    15. augustil esitasime KIK`le rahastamistaotluse Sinimäe vee- ja kanalisatsioonivõrkude rekonstrueerimiseks. Kas need rahastamistaotlused ka positiivsed otsused saavad, see peaks selguma vahetult selle aasta jõulude ajal. Ehitustööde perioodiks oleme planeerinud 2012-2013.

Kui eelpool mainitud veemajandusprojektidega oleme lõpule saamas, siis 2012. aastal on kavas alustada Vaivara küla ühisveevärgi rajamiseks vajalike toimingute ettevalmistamisega ja paari aasta jooksul ühisveevärk välja ehitada. Loodame, et KIK`l kui ka Vaivara vallal selleks kõigeks piisavalt rahalisi vahendeid jätkub.

    Rohkem informatsiooni veemajandusprojektide sisu, maksumuste ja teostajate kohta leiab KA Vaiko AS (www.vaiko.ee) ja Vaivara valla (www.vaivara.ee) veebilehtedel nupukese all „Projektid“.

 HEIKI  LUTS,

KA Vaiko AS juhataja

Juuli algusest alustab tegevust viit naaberomavalitsust – Vaivarat, Toilat, Illukat, Jõhvit ja Mäetagust – hõlmav ühtne menetlusteenistus.

  Esimesest juulist tõmbab menetlusteenistuse vormi selga kaks ametnikku – ühise menetlusteenistuse alla koondunud omavalitsuste koosseisudes alustavad tööd järelevalvevaneminspektorid. Paralleelselt jätkavad järelevalve teostamist ka siiani sellega tegelenud vallaametnikud.

    Menetlusteenistuse tegevusvaldkonda kuuluvad keskkonna- ja ehitusalased rikkumised, avalik kord, tarbijakaitsega seonduv. „Vales kohas parkimine, prügi metsa alla viimine, avaliku korra rikkumine – näiteks trepikojas suitsetamine, tarbijakaitsega seonduv, kasside ja koerte pi­damise eeskirjade eiramine, järelevalve ehitusnõuetele mittevastavate ehitiste üle – need on teemad, millega loodav menetlusteenistus tege­lema hakkab,” rääkis veebruaris menetlusteenistuse ülesehitamisega algust teinud Vaivara vallavalitsuse õigusnõunik Marek Ranne.

„Tegemist ei ole kindlasti mingisuguse karistusüksusega,“ rõhutas Ranne, kelle sõnul on eesmärgiks muuta siinne elukeskkond puhtamaks ja turvalisemaks. Mitte vähemtähtsaks ei pidanud ta menetlusele allutatud inimeste õiguste tagamist menetluse kiire ja õiglase läbiviimise kaudu ja seda silmas pidades, pannakse kõigi viie valla kodulehele üles ka  menetlusteenistuse kodulehe link. „Menetlusteenistuse koduleht, aadressiga -menetlusteenistus.vaivaravald.ee – on vabariigis oma informatiivsuse poolest ainulaadne sellepoolest, et sealt saavad abi ka need inimesed, kelle suhtes on menetlust algatatud – sealt leiab juhiseid, kuidas sel puhul käituda ja mida teha,“ selgitas Ranne, kelle sõnul tasub lehte külastada aga kõigil, sest seal on põhjalik, kogu menetlusteenistust puudutav informatsioon.  

   Ühtse menetlusteenistuse idee sai alguse sellest, et viie omavalitsuse juhid leidsid vaja olevat ühtset tugevat korrakaitseüksust, mis oleks võimeline läbi viima nõuetekohast järelevalvet ja samuti ka väärteomenetlust.

ALAR TASA

Vaivara Lasteaed sai ühe põneva kutse Maidla lasteaialt – 13. aprillil kell 10.00 oodatakse meid Maidla spordihoonesse, kus toimub juba neljandat aastat lasteaedade spordipäev.

Arutasime ja otsustasime, et sel aastal võtavad üritusest osa Sinimäe rühmade lapsed. Algas ettevalmistus ürituseks – oli vaja valmis teha väikene etteaste, oma lasteaia nimesilt ja välja mõelda ühine riietus.

    Ja siis… jõudiski kätte oodatud päev. Hommikul oli lasteaias siginat – saginat, kõik lapsed tulid oma spordikotiga, koos kontrolliti üle, kas kõik vajalik kaasas ja sõit algas.

Maidlasse jõudsime kohale esimesena – saime huviga ringi vaadata. Küll on põnev – nii palju ruumi ja nii suur spordisaal! Kõik olid väga õhinal ja ootasid ürituse algust.

Üritusest võtsid osa lapsed kuuest lasteaiast – Vaivara, Maidla, Kiviõli, Erra, Sonda ja Aseri. Kõik lasteaiad olid oma nägu ja kõigil kaasas oma lasteaia nimesilt, ühel lasteaial oli lausa oma Mesimumm kaasas!  

    Õpetaja Ingrid, Maidla lasteaiast tervitas kõiki lasteaedasid. Toimus palju erinevaid võistluseid – andsime edasi ”rosinasaia”, ”veeretasime maakera”, moodustasime pika ”keti” – isegi võistluste nimetused olid põnevad. Peale igat võistlust astus üles üks lasteaed, kes näitas, mida ta oskab ja õpetab ka teistele. Nägime põnevaid tantse, kuulasime ilusaid laule ja mängisime väga huvitavaid mänge. Kõige rohkem meeldis lastele mäng, kus oli vaja kokku korjata konkreetset värvi pallid – kõik käisime saali põrandal käpuli ringi nagu kutsud ja ajasime oma palle taga – nalja kui palju!

Meie lapsed esitasid enda spordilaulu, millega tervitasid sõpru ja näitasid, kuidas nad Rockn rolli tantsivad. Teised lapsed vaatasid ja tegid kaasa. Laste silmad särasid, kõik nautisid võistluseid ja mänge. Lõpetuseks õpetati meile Linetantsu – see oli super, kogu saal täis lapsi ja kõik koos tantsisid!!!

    Kogu see üritus oli üks super elamus ja see polnud veel kõik! Enne kojuminekut sai igaüks omale diplomi ja kõik lasteaiad oma kingikoti, kus sees olid maiustused, meepott ja hiirekujuline karikas! Et me veel kiiremad oleksime ja järgmine aasta taas kohale vudiksime.

Suur – suur aitäh õpetaja Ingridile ja kogu Maidla rahvale, kes meid sellele toredale üritusele kutsusid ja nii suure ürituse valmis tegid ja läbi viisid! Suur – suur aitäh meie tublidele lastele, kes nii vapralt võistlesid ja nii tublid olid! Suur – suur aitäh meie õpetajatele, kes lastega ürituseks ettevalmistusi tegid! Suur aitäh onu Meelisele, kes meid sõidutas ja suur aitäh meie vallale, kes võimaldab selliseid toredaid käike meil ette võtta!

Aitäh teile kõigile ja pilte saate näha meie lasteaia koduleheküljel!

    Tagasiteel panime ühiselt kirja asju, mis meile kõige rohkem meeldis:

”Mulle meeldisid võistlused ja see, kuidas me tantsisime!” ”Meeldisid need võistlused, kus pidi jooksma ja roomama.” ”Meeldis palle püüda, aga kõik võtsid ära!” ”Meeldis tuua väikeseid punaseid palle ja veeretada suurt palli!” ”Ja hea meel, et sai süüa ja juua ja kingitused. Ja diplomid meeldisid ka!” ”Saime kommi ja šokolaadi ja mett ja diplomid saime ja kalendri ka ja karika – hiirega!”

MARGIT  MAKSIMOV