Kui soovite teada Vaivara lastekodust, Utria pargist, Auvere talurahva ülestõusust 1858. aastal, siis kõige selle ja ka paljude muude Alutaguse kandi ajalooliste sündmuste või paikade kohta on ilmunud trükisoe raamat.

    Eelnimetatud teemadega tegeles Vaivara kandi mees August Martin, kelle kodu-uurimuslikud artiklid on nüüd kättesaadavad kogumikus  „August Martini elu ja looming“.   

    Raamatu esitlus toimus 19. aprillil Jõhvi kindluskiriku muuseumis. Mõnusale õhkkonnale aitasid kaasa A. Martini lähedaste, õpilaste ja teda tundnud inimeste mälestused.  

    August Martin oli pedagoog, kodu-uurija ja harrastusteadlane, kelle sünnist möödus sel aastal 120 aastat.

    Raamatu „August Martini elu ja looming“ koostas Anne Nurgamaa Iisaku muuseumist ja toimetas Anne Jundas. Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital, Mäetaguse vald, Vaivara vald ja Jõhvi vald.

    Huvilised  saavad raamatut Iisaku muuseumist, kuid võib ka pöörduda Vaivara Sinimägede muuseumi poole.

IVIKA MAIDRE

 Kolleegid vallavalitsusest iseloomustavad teda kui rõõmsameelset töötajat, kes aitab tagada valla eakatele ja puudega inimestele väärikat elu. “Astridile ei ole raske inimestele toitu koju viia või abivajajaid arsti juurde toimetada,” seisis vallavalitsuse esitatud kaaskirjas.

Kokku anti välja kolm tiitlit. Maakonna parima sotsiaaltöötaja tiitli sai Jõhvi sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Kairi Soomer. Parimaks lastekaitsetöötajaks valiti Kristiina Ets Mäetaguse vallavalitsusest. (VK)

13. aprillil sai Vaivara Seltsimajas teoks noorte karjääriseminar. Karjäärikoolituse viisid läbi kaks koolitajat MTÜ-st Vita Tiim. Kuna õpilasmalevasse kandideerijatele oli karjääriseminaril osalemine soovituslik, siis pakkus antud üritus huvi noortele üle valla.

Koolitus toimus eesti ja vene keeles. Kõik ikka selleks, et noored mõistaksid, mida neile õpetatakse.

Sissejuhatuse maleva ja selles osalemise tingimuste ning taotluste täitmise kohta tegid lastekaitsespetsialist Anne Terner-Boiko ja noorsootöötaja Marina Kurilenko. Seejärel anti sõna koolitajatele, kes tutvustasid lühidalt päeva sisu.

Noored said omavahel tuttavaks arendava mängu kaudu. Koolitajad jagasid laudadele ka materjali elulookirjelduse koostamise ja tööintervjuu kohta. CV koostamisel olid abiks koolitajad, kes vastasid noorte küsimustele mõlemas keeles. Samuti aitasid noori Anne ja Marina. Tuleb ju neil ka õpilasmalevas olla nende juhendaja.

Puhkepausil sai juua sooja teed ja natuke maiustada. Edasi vaadati koos näidisvideod tööintervjuust. Noortel paluti välja tuua vead, mis esinesid intervjuu käigus. Erilist elevust tekitas grupitöö, kus mängiti läbi mitu võimalust, kuidas käituda tööintervjuul. Peale praktilist tegevust arutati, millised vead esinesid intervjuus. Koosolemise tegi mõnusaks hea töine meeleolu ja vürtsi lisasid asjakohased mängud.

ANNE TERNER-BOIKO

Lastekaitsespetsialist ja Alutagus Õpilasmalev 2013 Vaivara rühma projektijuht

Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha. Kindlasti on volbripäev üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega tugevasti muutunud. Nõidade peod polnud kõikjal ühtviisi tuntud. Näiteks 19. sajandil oli volbripäev eestirootslastel teada kui nõidade liikumisaeg. Sealt levisid uskumused lähemate naabriteni. Ka Läänemaal ja saartel teati veel 20. sajandi keskpaigas, et nõiad käivad loksperil. Sinna sõitsid enamalt jaolt peremehed, kuid ka muu “kunste” valdav rahvas. Loksperil käimine ja seal mõõkadega vehklemine oli maa peal nähtav virmalistena. Aga siis ei sõidetud sinna sugugi volbripäeval (ega selle laupäeval), vaid hoopis neljapäeviti, jõulude ajal, suurel nädalal ja muudel tähtpäevadel. Nii oli see vanal ajal. Päris uuel ajal liiguvad volbrilaupäeval igasugused salkus ja kaltsus tegelased, fantastilised elukad, küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, šamaanid ja haldjad ringi. Olendeid on ilusatest peletisteni. Tantsitakse, lauldakse, käiakse temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga lõkkevalgel.“

Edasi võib lugeda, et meiegi kant on ajaloos ära märgitud: „Loksperil käiakse Eestis pidutsemas mõnes üksikus paigas, lagendikul, metsas, 17. sajandi nõiaprotsesside andmetel ka jaanipäeval Sinimäel. Viimane kujutelm on lähedane 17. sajandist tuntud saksa pärimusele Blocksbergi mäel peetavast nõidade peost. Blocksbergi peeti surnute asupaigaks – mis on metsik, ligipääsmatu, pilvissepeitunud mäetipp. 19. ja 20. sajandi pärimuses on säilinud vana hingerännukujutelm, kuid seos surnutekultuse ja kuradiga enamasti puudub.“

Volbripäeva nõidade pühana tähistatakse ka Saksamaal, kus vana pärimuse kohaselt nõiad kogunesidki kõrgeimale mäetipule lõbutsema. Eelmisel suvel õnnestus ka mul Blocksbergi mäel ära käia. Looduslikult kaunis, kaljudel ronimist pakkuv ja kenade vaadetega ümbrusele, jätab ta tegelikult unustamatu mulje igale sealviibinule. Ka päris mõnusaid kujukesi: nõiad, kuradid, võib seal kohata. Häirib veidi müügikohtade rohkus, kus nõiad kõikvõimalikul kujul ja kõikvõimalikust materjalist turiste peibutavad. Aga sa ei pruugi neid ju osta….

Maipäev oli väga tuntud aga ka 16.-18. sajandil, kui Tallinnas oli tavaks valida maikuningas ja maikuninganna, toimusid maikarnevalid ja toodi meigusid. Nii et omamoodi püha igale maitsele. Mäletan oma lapsepõlvest, et meie koos naabriperedega – Meside, Kärstnate ja Johannestega – tegime maituld Tubakamäel, väikesel kõrgendikul nimetatud talude lähikonnas.

ANNE JUNDAS

Kevad ongi üks imeline aeg, mida ootad, ootad ja siis kui ta kätte jõuab, on tööd igal pool nii palju, et imetlemiseks mahti polegi.

        On aprill…..Imetlemist segab ka lume alt välja ilmunud praht, nii et tasub kriitilise pilguga kõigepealt oma koduümbrus üle vaadata. See, millega enda silm harjunud on, paistab võõrale kohe ära ja kes siis ikka tahab, et teda lohakaks perenaiseks või peremeheks peetaks.

        On aprill….Jüripäeva paiku palkas pererahvas endale suveks sulase ja tüdruku. See tähendab, et kõikjal toimus  sissekolimine oma uude koju. Olgugi, et ajutiselt, aga tähendas see ju poole aasta pikkust kohalolekut. Tegelikult olidki paljud neist sulastest – tüdrukutest juba eelmistest aastatest vanad tuttavad, kes talvel, kui talus tööd polnud, oma isakodus toimetasid.

        On aprill…..Koliti ka meie vallas: sotsiaalosakond tuli vallavalitsuse hoonesse tagasi. Nüüd on vallaelanikul siia jälle rohkem asja ja korra kodunt välja tulnuna, saab lisaks sotsiaalosakonna tööle ka teiste ametnike tegemistega end paremini kurssi viia.

        On aprill….Kurssi viia tasuks ennast ka koolijütside toimetamisega, sest õppeaasta  hakkab õige pea läbi saama ja praegu on just õige aeg hinnetele pilk peale visata, et puudulikud lüngad teadmistes saaksid üheskoos täidetud ja halb õppeedukus lapse suvepuhkust ära ei rikuks.

        On aprill….Poleks paha ka omaenda suveplaanid paika panna. Puhkuste graafikud on tehtud ja et kogu puhkus  kodustele töödele-toimetamistele ei kuluks, on tark tegu tutvuda kasvõi meie kaunil maarjamaal pakutavate puhkamisvõimalustega. Variante on uskumatult palju ja häid võimalusi ei tohiks maha magada.

        On aprill….Ka talveuni on selleks korraks otsa saanud. Õues on kevad ja loodame, et seekord ilma kevadväsimuseta. Kes teeb, see jõuab….

        Päikest meile kõigile ja kaunist 1. Maid!

ANNE JUNDAS

Veel möödunud sajandi keskpaiku oli Vaivara vaene ja mahajäänud maanurk: teoorjus surus rängasti, leidsid aset talurahva ülestõusud. Utrias aastal 1816 ja Auveres 1858. Vaivaras oli käärimisi ühenduses teokohustuste hilinenud püsimisega isegi veel kaheksakümnendail aastail.

    Käärimiste ja vastuhakkude juhiks oli selleaegne Perjatsi koolmeister ning vallakirjutaja Heinrich Luha, meile hästituntud geoloogi Arthur Luha isa.

    Vaivara edaspidises arengus mängisid teoorjuse kaotamise kõrval osa kaks tähtsat tegurit: kihelkonnakooli asutamine 1868. aastal ja suvitusranna moodustamine Vaivaras Sillamäelt kuni Narva-Jõesuuni  umbes samal ajal.

    Heinrich Masing, kes juhtis Vaivara kihelkonnakooli, lõi esialgu vallakoolmeistritest meeskoori, hiljem aga juba ka ümbruskonna teisi muusikahuvilisi kaasa tõmmates segakoori ja puhkpilliorkestri. Nii said laul ja muusika kogu kihelkonnas hoogsa arengu. Vaivara kihelkonnakoolil oli see iseärasus, et seal õpetati väga tõhusalt põllumajandust, mis varsti hakkas mõju avaldama kogu ümbruskonna talumajandusele.

    Suvituskohad mitte ainult lõid suure nõudmise põllumajandussaadustele, tõstes suuresti ka turuhinda, vaid tõid suvedeks Peterburist ja Moskvast siia palju vene haritlasi: teadlasi, kirjanikke jt, kellega läbikäimine pidi paratamatult avaldama kultuurilist mõju ümbruskonna rahvale. Nii suvitas Merikülas kuuekümnendail aastail akadeemik Schiefner, Fr. R. Kreutzwaldi sõber, kes levitas siin äsja tema kaasabil ilmunud “Kalevipoega”. Suur vene kunstnik Šiškin maalis Utria rannikut. (Neid maale võib praegu veel näha Leningradis Vene Muuseumis või Moskvas Tretjakovi galeriis.) Suvitajate arvel said head teenistust mitte üksi ruumide üürileandjad, vaid ka iga kohalik hobusepidaja, kes suveks muutus voorimeheks, samuti igasugused käsitöölised jt.

    Esimese tähtsama organisatsioonina asutati 1899. aastal Vaivara põllumeesteselts, kelle “hingeks” pika aja jooksul oli Vana-Sõtke kooliõpetaja Mart Sorro, kes ka ise oli hea põllumees ning aednik. See selts levitas põllumajanduslikke teadmisi, korraldas kursusi ja näitusi ning  organiseeris kunstväetiste ühistellimusi, põllutööriistade ning masinate ostu, saaduste ühismüüki, tõukarja aretamist. Selle seltsi hõlma all kasvas välja terve rida eriotstarbelisi organisatsioone: turbaühing, vastastikune tulekindlustus, kaubatarvitajate ühing, piimaühing, laenuhoiuühisus, karjakontrollühisus jt. Vaivara piimaühing viis omal ajal läbi kooperatiivsetel alustel kogu ümbruskonna elektrifitseerimise, organiseeris ühise turbatootmise, vilja kuivatamise, puhastamise ning sorteerimise jm. Muidugi tuli ta toime ka moodsa kivimeierei ehitamisega Vaivara raudteejaama juurde. See piimatööstuse hoone on kasutusel veel tänapäevalgi.

    Oma iseloomult olid need organisatsioonid kodanlikud. Peaaegu mitte midagi ei andnud nad sulastele, maatameestele ja kehvikutele. Kuid tollal etendasid nad ühiskondliku arengu seisukohalt siiski võrdlemisi suurt ja progressiivset osa.

    Vaivara tähtsamaks seltskondlikuks organisatsiooniks, millel oli suur arendav mõju laiale ümbruskonnale, tuleb pidada karskusseltsi “Külvaja”. Tema asutamisest möödub tänavu juulis kuuskümmend aastat.

    Seltsi asutamise mõtte algatajaks ja esimeseks esimeheks oli Vaivara kihelkonnakooli lõpetanud energiline Perjatsi kooli õpetaja ja rahvaluulekoguja Aleksander Feldleash. Ta ise lahkus küll Vaivarast juba paari kuu pärast, kuid asemele valiti autoriteetne H. Masing.

    Esimeseks suureks mureks oli seltsil leida oma tegevuse arendamiseks ruumid. Need saadi üürida mõisalt: endine Mäealune kõrts sai karskus- ja haridustöö koldeks. Selleks tuli kõrtsi rehealune ümber ehitada saaliks. Uued ruumid avati pidulikult mitme ümbruskonna laulukoori osavõtul. Esitati A. Tšehhovi naljamäng “Karu”.                                                          (Järgneb)

Mäletan seda tõdemust esimeselt kohtumiselt Meedy Hiieloga, kui ta Sillamäel käsitöömeistrina lastele õpetussõnu jagas. Ega ma enam täpselt ei mäletagi, kui palju aastaid sellest möödas on, aga arvan, et kolmkümmend küll kindlasti.

     Poole lühem on olnud aeg, mil maakonnakeskuses „Viru nikerdaja“ käsitöölaata on peetud. Loomulikult on Meedy alati kohal olnud. Esimesel korral oli Meedy laadal koos oma vedruvankriga, mis siis laada toimumispaigas Oktoobri kultuuripalee fuajees vaipade, saanitekkide ja pitsotstega käterätikutega kaunistatuna laadalisi tervitas.

    Tavaliselt pole Meedy käsitöölaadal pelgalt kauplemisega tegutsenud, vaid ikka on tema õpitoas keegi, kes midagi ka ise selgeks tahab saada. Meedyle on see loomulikult meeltmööda, sest mida rohkem tegijaid, seda uhkem.

    Seekord õpetab ta kuivviltimist. Minul on see tehnika juba eelmisest korrast selge ja paar selles tehnikas tehtud kena jõuluehet, need küll Meedy kingitud, kaunistasid ka sel aastavahetusel minu kuuseoksi.

    Nüüd tegeleb Meedy lisaks käsitööga ka kirjatööga: nimelt on valmimas Vaivara kultuuriajalugu tutvustav kogumik. Meedy räägib, et kui targad taadid tema äia pool juttu puhumas käisid, siis oli tema ka alati kohal. Ta tunnistabki, et neid jutte mäletab ta täie selgusega, samas on tegu, et meelde tuletada, mida ta eile või üleeile tegi.

    Käsitöö juurde tagasi tulles nendib Meedy, et ta ei teagi, kui palju on neid inimesi, keda tema selle toreda pisikuga nakatanud on. Igatahes on neid tänaseks juba mitmest erinevast põlvkonnast ja mitmest erinevast rahvusest. Meedy ise on aga selline nagu oli juba aastaid tagasi: särasilmne, jutukas ja väga-väga abivalmis.

ANNE JUNDAS

Kolmapäeval, 3. aprillil kell 10.00 toimus järjekordne Vaivara Lasteaia teatripäev, mida tähistati ühiselt  Olgina lasteaia saalis. Teatrietendusi esitati nii eesti kui vene keeles, mis näitas just eriti laste andekust ja innukust. 

    Esimesena esitasid näidendi  „Haned-luiged“ Vikerkaare liitrühma lapsed vene keeles. Teisena astusid vaatajate ette Ojakese ja Klaabu rühmade lapsed, kes esitasid ühisnäidendi „Kukeke ja kanake“. Kolmandana esitasid näidendi „Valge liblikas“ Vikerkaare liitrühma lapsed eesti keeles ja neljandana astusid vaatajate ette Ojakese rühma lapsed näidendiga „Tibuke Šoltik“ .

    Kõik teatrietendused olid väga huvitavad, vaimukad ja toredad. Lapsed olid tõelised näitlejad, kes täitsid oma rolle meisterlikult. Oluline siinkohal oli sära laste silmis, mis näitas, et näitlemisest tunti  rõõmu ja rahulolu.

    Suur, suur aitäh kõigile näitlejatele, nii suurtele kui väikestele, imetoredate teatrietenduste ja teatrielamuse eest. Suur aitäh õpetajatele, kelleta poleks teatripäev aset leidnud. Suur aitäh lapsevanematele, kes leidsid aega meie teatripäevale tulla  ja seda meiega ühiselt tähistada.

    15. aprillil käisid Olgina ja Sinimäe rühma lapsed ühiselt külas Sillamäe LA Rukkilill, vaatamas etendust „Ernesto küülikud“. 25. aprillil käisid Sinimäe rühma lapsed külas ka Sillamäe LA Päikene, vaatamas etendust „Igaühel oma saladus“. Suur aitäh Sillamäe lasteaedadele, kes meid külla kutsusid.

    Järgmisena toimus 24. aprillil kell 10.00 „Laulukarussell“, mida tähistasime kõik koos Olgina Rahvamajas. Laule esitasid nii väikesed kui suured laululinnud. Täpsemalt kirjutame nendest järgmises lehes, pilte saate vaadata lasteaia kodulehelt.

    Mai kuus tähistame emadepäeva. Peod toimuvad 10. mail nii Olginas kui Sinimäel. Mai kuus toimub ka meie kõige tähtsam pidu- LÕPUPIDU, mis toimub 31. mail kell 16.00 Olgina Rahvamajas. Kooli saadame 9 tubli lasteaia last.

Soovime kõigile kaunist kevadet ja sära silmadesse!

IRINA KLISHINA

Vaivara Lasteaia direktor

…muuseumirahva pilgu läbi. On aprillikuu nagu loodetavasti ka eespool kirjas ja üldteada.

Pikast ja lumisest talvest meenutame vabariigi aastapäeva puhul MTÜ Muuseumi Sõprade Klubi poolt korraldatud suusamatka. Retk toimus kolmandat aastat järjest, seega juba traditsiooniline. Seekordne tutvumine Vaivara valla talvise loodusega leidis aset 23. veebruaril, Eesti Vabariigi väljakuulutamise õigel päeval. Lisaks MTÜ liikmetele, vabakondlastele, liitus matkajatega ka teisi valla elanikke. Varustuse poolest olid esindatud kaks koolkonda- plastik- ja puulaudadel sõitjad. Muuseumitöötajad, kes on üldiselt konservatiivse meelelaadiga, kasutasid tänaseks juba ajaloolise hõnguga puusuuski.

    Pärast tormilist algust,  jätkusuutlikku tempot keskmaal ja väikest marsruudi korrigeerimist, jõudsime kontrollpunkti Rein Schmidti majapidamises Pimestiku külas. Tõmbasime hinge, sõime suppi ja tutvusime Reinu abihoone uute väravatega. Selle kõige eest pererahvale suur tänu.

    Lumisel põllul näitasime ajaloolise laia puulaua eeliseid kitsa plastiksuusa ees. Paraku sissesõidetud radadel ja laskumistel tehti see edumaa kiiresti tasa. Ületades Sinimägede mäestikku, süütasime küünlad II Maailmasõjas langenute mälestusmärgi juures.

    Põrguhauamäe kõrguste eduka ja ohvriteta ületamise  järel toimus lõpuspurt Rohelise tänava sirgel. Paraku mõõdukas tempos. Sehkendasime kaardil kilomeetrid kokku ja saime 10-se ringi. Järgmisel päeval viisime küünlad Vabadussõja taastatud ja veel taastamata monumendile.

    Muinsuskaitsekuu algust 18. aprillil tähistas Vaivara Huvikeskus ja MTÜ Muuseumi Sõprade Klubi müüriladumistalgutega muuseumi juures. Üllataval kombel olid talv ja lumi selleks korraks läbi.

    Müüri korrastamise projekt algas möödunud aastal Kohaliku Omaalgatuse Programmi toel ja on tunda jätkusuutlikkust. Rahastuse eesmärkideks oligi ju oskuste ja tehnilise baasi arendamine ja kogukonna sidususe suurendamine.

    Seekord olid siis partneriteks Huvikeskus, klubi ja Sinimäe Kodu. Hoolekandeasutusest osales töödel 10 inimest. Klubiliikmeid oli vähem, sest talgupäev toimus töönädala sees. Vallarahvast esindas Igor Pleckins. Kai Kiiver ja Ivika Maidre kindlustasid köögipoole. Muuseum tänab kõiki talgulisi ja ootab teid ka järgmisel korral.

    Möödunud aasta kevadel rõõmustasime, et näitusemaja räästa alla olid pesa teinud räästapääsukeste kõrval ka meie rahvuslinnud suitsupääsukesed. Sügisel paraku nende pesad lõhuti. Mai alguses peaksid sulelised sõbrad saabuma, loodame et nad taasrajavad oma kodud ja neid enam ei lõhuta.

Ilust suve ja kevadet!

SVEN UDAM

Vaivara Sinimägede Muuseum

Sõtke jõe jääl sõideti Ida-Virumaa karikavõistluste kolmas etapp, kus kuues masinaklassis kihutas võidu ligi 40 võistlejat. Kõige enam oli osalejaid taas esiveoliste klassis.

    23. märtsil Sillamäel peetud jäärajasõidul läbis võistlusraja kõige kiiremalt Daihatsul võistelnud Silver Sõmer, kes 4WD klassis alistas ülejäänud viis konkurenti. Teise tulemusega lõpetas võistluse Marek Haiba, kolmas oli Boris Ermakov.

    Tagarattaveoliste autode arvestuses hõivasid poodiumikohad sarnaselt eelmisele etapile esimesest kolmandani vastavalt Kristo Kruus, Kaido Kruus ja Urmas Ploom.

    Esirattaveoliste autode klassis, kus võttis mõõtu 11 sõitjat, osutus võitjaks Mario Kendra, kelle järel tuli eelmisel jäärajavõistlusel pjedestaali kolmandal astmel olnud Hanno Raiend, kolmanda koha saavutas Almer Pärg.

    Noorte arvestusklassis oli seekord vaid üks osaleja ja seega saavutas kindla võidu Ülari Vent, kes eelmisel etapil oli kuue osaleja seas teine.

    Naisvõistlejaid olid seekord koguni viis ja seal oli teistest taas kiirem Erika Teffo, kellele järgnesid Kati Nõuakas ja Kairi Johannes.

    Lisaks võisteldi 3,2 km pikkusel rajal ka ATV-dega, kus viie võistleja hulgas näitas parimat tulemust Toomas Pukk.

ALAR TASA