Tänavusel Utria dessandil oli võidukas Scoutspataljoni võistkond,

kellele järgnesid Kaitseliidu Tartu maleva ja Vahipataljoni võistkonnad. Kahekümnest startinust lõpetas kuusteist. Kahest naisvõistkonnast jõudis finišini Põhja Kaitseringkonna võistkond, lõpetades võistluse kolmeteistkümnendana. Välisvõistkondadest lõpetasid võistluse mõlemad kaks Soome võistkonda, kellest parim – Soome teine oli kaheksas.

     Dessandi start anti 6. jaanuaril üks tund pärast südaööd Sinimäe Põhikooli eest, võistluste finišisse – kooli staadionile, jõudsid esimesed võistkonnad 7. jaanuaril veidi peale kümmet hommikul.

    Suusalume puudumise tõttu tuli ligikaudu 70 kilomeetri pikkune võistlusdistants läbida jalgsi. 

Erna seltsi presidendi Meelis Rätsepa sõnul paneb varajase stardiaja paika see, kust starditakse ja mispidi liigutakse. „Peame arvestama, et kõik võistkonnad saaksid lahinglaskmise teha valgel ajal, seda pole Eestis talvel just väga pikalt,“ selgitas Rätsep, kelle sõnul on korraldajatel nagu tavaliselt ette valmistatud 3 erinevat graafikut erinevateks ilmastikuoludeks – lumega, lumeta ning tuisuga võistluse läbiviimiseks.

    Nagu ka varasemal kolmeteistkümnel korral tuli võistkondadel teadmisi ja oskusi rakendada nii esmaabiülesannete täitmisel, kui ka laskmises, kaardi tundmises, takistuste ja miinivälja ületamises. Täpset marsruuti ja distantsil olevaid lisaülesandeid võistluse huvides eelnevalt ei avaldatud, need jäid võistlejatele üllatuseks.

    „Tänavust dessanti iseloomustasid väga raske maastik ning rasked ja kiirelt muutuvad ilmastikuolud. Distantsi läbimist takistas oluliselt suur kogus vett, mida jätkus kõikjale,“ rääkis Rätsep, lisades, et loodetavasti on järgmise aasta võistlus senisest rahvusvahelisem. Potentsiaalsete välisvõistkondade nimekiri on juba koostatud ja kutsed saadetakse laiali lähipäevil.

    „Stardi ja finiši toomisega Sinimäe alevikku loodame militaarvõistlust propageerida ka nö tavakodanike hulgas,“ selgitas Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid, kelle sõnul võistluse sisu selle tõttu, et kaitseministeeriumi rahastus alates 2008. aastast kadus, kannatanud ei ole ja huvi võistluse vastu pole vähenenud.

    Militaarvõistluse kavva kuuluv pärgade asetamise tseremoonia toimus Utria dessandi mälestuskivi juures laupäeval, kell kolm päeval ja tund aega hiljem autasustati Sinimäe Põhikoolis võistluse võitjaid.

    Möödunud aastal võitis Utria dessandi Kaitseliidu Järva maleva I võistkond Vahipataljoni võistkonna ja Kaitseliidu Harju maleva II võistkonna ees. Kahekümne kahest startinud võistkonnast jõudis finišisse kaheksateist.

    Esimest korda korraldasid Utria dessandi MTÜ Erna selts koostöös Vaivara vallaga 1999. aastal, mil esikoha saavutas Viru üksik-jalaväepataljoni teine võistkond. 

Võistlus Utria dessant meenutab aastatetaguseid sündmusi, kui 1919. aasta 17. jaanuaril Eesti meredessantpataljoni 400 merejalaväelast ja Soome vabatahtlike pataljoni 600 võitlejat tegid Eesti mereväe alustelt eduka dessandi Utria randa. Dessandist osavõtnud etendasid olulist osa Narva vabastamisel ja punaväe riismetest puhastamisel.

ALAR TASA

Valla infojuht

    On jaanuar….Alanud on Eesti üheteistkümnes rahva ja eluruumide loendus. Esimest korda saab ennast ka ise interneti teel loendada. Kindlasti paljud nii teevad ja püüdsin minagi seda teha. Kahjuks ei tulnud ma sellega aga toime, sest kui ma juba viies kord oma aadressi kirja panin ja  minult ikka ja jälle elukohta nõuti, ütles närv üles ja otsustasin selleks korraks lõpetada. Teatavasti on mul võimalus järgmisele katsele minna (loe: toimingu võib katkestada ja hiljem jätkata), mida ma ka kindlasti teen, kui aega rohkem ning ennast loendamiseks põhjalikumalt ette olen valmistanud.

    On jaanuar…..Aasta alles algas ja kõik on veel ees. Need, kes endale uueks aastaks mingid lubadused andsid, on asunud neid täide viima. Ärge siis imestage, kui tavapärasele suitsupausile mõni mees tulemata jääb, sest tema enam suitsu ei tõmba. Ka sõbranna võib kohvikus koogitüki  tellimata jätta  ja kaupluses magusaletist suure kaarega ringi minna. Aga nagu juba ütlesin, aasta alles algas ja tibusid loetakse teatavasti sügisel….

     On jaanuar….Oleme juba harjunud, et heidame aasta alguses pilgu ka idamaade poole. 23. jaanuaril algas Draakoni aasta, mis on sel aastal vesidraakoni pärusmaaks. Loen vanast horoskoobiraamatust, et tulemas on suurte loodusõnnetuste, põrmustavate võitude ja sama põrmustavate kaotuste, suurte sõnade ja tegude, rekordite purustamise ja sildade põletamise aeg. Mängu iseloomustavad kõrged panused ja hulljulgus – kas kõik või mitte midagi. Draakon soosib neid, kes suudavad ka põrgutules külma verd säilitada.

Nii et igaühele midagi, vastavalt tema soovidele, püüdlustele ja võimetele.

 Kusagilt mujalt lugesin, et Draakonile meeldib looduslähedus ja meie väike Eestimaa pidavat üldse olema lemmiklapse rollis….

    On jaanuar…..Ööd jäävad lühemaks ja päevad seetõttu saavad oma käsutusse rohkem aega.

Seega vähem unenägusid, rohkem valgust ja sekka ka päikesepaistet, mida me kõik väga-väga taga igatsenud oleme.

 Olgem siis valmis reipalt ja rõõmsalt liikuma edasi aastas 2012!

 ANNE JUNDAS

    Vaivara Huvikeskuse Olgina Rahvamajaga on Ivan Burov seotud juba rohkem kui kümmekond aastat. Esimesed koolipoistena Olgina Rahvamajas treener Burovi käe all alustanud õpilased on tänaseks  juba täismehed ning mõnedki neist löövad edukalt kaasa vallaelu juhtimises ja korraldamises.

    Hea treeneri töö viljaks ei ole mitte ainult võidetud medalid. Pigem suuremakski väärtuseks on õpilased, kes on õppinud elus läbi lööma ausa mängu reegleid rikkumata.

    Küllap on tänase juubilari teeneid meie valla noorte kujundamisel raske üle hinnata.  Õiglane ja väärikas, üheaegselt jõuline eestvedaja, kuid tagasihoidlik inimene – sellisena on Ivan Burov tõeline vana kooli härrasmees. Loodame, et tal jätkub veel kaua jõudu ja tervist Vaivara valla noormehi oma isalike nõuannetega kujundada!

Vaivara Huvikeskus

 Esmaspäeval, 2. jaanuaril moodustati Ida-Virumaal Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Vaivara osakond. Osakonna esimeheks valiti Aare Objartel, aseesimeheks Arvo Laur.

     „Sotsiaaldemokraatide jaoks on Ida-Virumaa areng ja käekäik väga olulised ning astume selles suunas ka jõulisi samme,“ ütles Vaivara osakonna juhiks valitud Aare Objartel vabariiklikule pressile. „Mul on hea meel, et sotsid on viimasel aastal Ida-Virus jõuliselt esile astunud ja valmis otsima uusi lahendusi piirkonna pikaajalistele probleemidele.“ „Järgmised sammud Ida-Virumaal on oma osakonna loomine ka Sillamäele ning mõistagi sotsiaaldemokraatide edukas esindamine kohalike omavalitsuste valimistel,“ rääkis Objartel. „Tahame kohaliku elu probleemide lahendamisel oma sotsiaaldemokraatliku sõna sekka öelda, sest Ida-Virumaa vajab värskeid ideid ning senisest palju enam hoolimist ja kaasamist.“

    Sotsiaaldemokraatliku Erakonna osakonnad on neljas Ida-Virumaa linnas: Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Kiviõlis, Toila vallas ning nüüd ka Vaivara vallas.

 Allikas: www.sotsdem.ee

LEADER programmi projekt, mille eesmärgiks oli militaarmuuseumite arendajate kohtumised ja võrgustiku loomine, et ühistegevuse kaudu ära kasutada üksteise tugevaid külgi ja seeläbi kvaliteetsemaid, uuenduslikke teenuseid ja turundust pakkuda. Arendustegevust mõjutab muuhulgas ka eri sektoritest kaasatud inimeste hulk, kes  annavad oma panuse võrgustikku. Nii osalesid kohtumistel muuseumi arendajad ja muuseumit puudutavate otsuste tegijad, MTÜ tegelased, sh Muuseumi Sõprade Klubi liikmed ning turismiga tegelevad ettevõtjad.  

    Esimene kohtumine oli Valgas, kus 2008. aastal asutati keerulise nimega muuseum ehk  Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon. Vaivara Sinimägede Muuseumiga samal ajal jalad alla saanud asutuse – sihtasutuse nõukokku kuuluvad Valga Linnavalitsuse, Valga Maavalitsuse, Valgamaa Omavalitsuste Liidu, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Kaitseliidu esindajad.  Ekspositsioonis leiab osaliselt kajastamist ka nende organisatsioonide töö.  Nii võib leida Vabadussõja toa, piirivalve, Eesti ja Läti politsei ning päästeteenistuse toad, kaitseliitu ja kaitseväge tutvustava ruumi, 1944. aasta Emajõe lahinguid tutvustava väljapaneku, nõukogude sõjandust tutvustava toa, samuti KAPO tegevust käsitleva toa jne. Väliekspositsioonist on kujunenud teemapark, kus oma osa täitmas tank T-34, helikopter MI-8, soomukid jpm sõjatehnikat. Külastajatele on rohket huvi pakkunud metsavennapunker ja püstkoda, on militaarspordi takistusriba ja majutusvõimalused. Meile olid huvipakkuvad ja järeletegemist väärivad  koolinoortele suunatud esitlusprogrammid, mida ka näiteks sünnipäeva peo käigus võib vaadata. Kuulasime ja vahetasime kogemusi muusemitööst nii spetsiifilisel kui ka kõige lihtsamal tasandil nagu piletimüügi korraldus ja õpilasgruppides huvi tekitamine. Eesti eri nurkades asuvate muuseumite tutvustamiseks valmivad edaspidi ka  ühised reklaammaterjalid.

    Järgmine peatuspaik, Soomes asuv Säkylä Talve- ja Jätkusõjamuuseum on eramuusem, mis kasutas ellujäämiseks LEADER-i raha ning Säkylä valla ning Rauma piirkonna arenguagentuuri abi. Muuseum sai alguse 1990. aastal, kui Ilpo Nurmi korraldas näituse esemetest, mida ta oli kogunud üle Soome mängufilmi „Talvesõda“ rekvisiitideks. Ajapikku sai edasiminekut takistavaks  asjaolu, et muuseumi loojal puudusid teadmised muuseumitööst  ja näitusepinda jagati tänapäeva militaarvarustust müüva firmaga. 2007. aasta lõpust alanud ja 2010 suveni kestnud projektis olidki suuremateks töödeks näituseruumi eraldamine poest ning valvesüsteemide ehitamine ning muusemieksponaatide loendamine ja kirjeldamine. Muuseumi jaoks koguti ka veteranide mälestusi ja tehti palju tuntuse suurendamiseks: paigaldati teeviidad ja loodi lausa 5-keelne  muuseumi kodulehekülg, kus äramärkimist väärib prantsusekeelne variant. Töid toetas 75% osas Pyhäjärviseudu LEADER tegevusgrupp, mille esindaja oli meie gruppi tulnud tervitama ning avaldas soovi rohkem ka meie piirkonna LEADER-st kuulda. Nii põimusid meie vestluses mitmed teemad, muuseumis endas oli mulle põnevaim autentne ehk ajastustiilis kohvikunurk.

    Miehikkälä külas Salpa liini muuseumis ootasid meid juba vanad sõbrad, kellega koos sai aastatel 2006-2007 läbi viidud rahvusvaheline projekt Fort Turism. Muuseumirahvas kõneles oma lähiaja plaanidest tuua 5-s punktis paiknevad muuseumiruumid nagu hoidla, kontor ja näitused ühte hoonesse. Kadedaks tegi teadmine, et muuseumi kulusid katab haridusministeerium;  muuseum ise on avatud vaid suvehooajal ja praegu tegelevad töötajad  paberi-ja arendustööga, suvel seevastu palgatakse ajutisi giide lisaks.     

    Salpa on kaitseliin, mis 1944. aasta suveks ulatus 1200 km pikkuselt Barentsi merest põhjast lõunasse läbi kogu Ida-Soome kuni Soome laheni. Seniajani on Salpa liin jäänud suurimaks ehitusalaseks ettevõtmiseks Soome ajaloos: 1941. aasta kevadel rakendati kaitseliini ehitustöödel 35 000 meest, kelle eest hoolitses 2000 naisabilist-lotat. Liini tüüpiline punker kujutas endast ühe kuulipildujapesaga 20-mehelise meeskonna majutusvarjendit. Ligi 50 kindlustuse relvastuseks olid tankitõrjekahur ja Maksimi tüüpi moderniseeritud kuulipilduja, mille laskekiirus oli 800 lasku minutis. Maastiku kaitsepunktide relvastus oli väga mitmekesine, alates moodsatest Saksa tankitõrjekahuritest kuni sakslaste käest saadud 1870- ndatest aastatest pärineva Prantsuse trofeesuurtükini.

    Kohtumistel kõneldi muuseumite rahastamisest, struktuurist, võimalikest arengusuundadest ajal, mil Vaivara vallavalitsus koostab uut arengukava. Usume, et militaarmuuseumite arendajate kohtumised võrgustiku loomise ja tugevdamise eesmärgil parendavad piirkonna arengu kavandamise kompetentsi ja võimekust ning muuseumil on oluline osa turismialastes strateegilistes plaanides.

IVIKA MAIDRE

Käes on kaua oodatud uus aasta. Möödas toredad jõulupeod ja ilutulestiku rikas aastavahetus. Küll ikka paugutati uusaastaööl! Möödas on ka koolivaheaeg, mis kõigile palju rõõmu valmistas, kahju ainult, et lund siis eriti ei olnud. Aga õnneks on ikka vahepeal võimalik ka kelgutada, loodan, et leidsite aega seda nautida!

     Oleme taas kõik tagasi oma ridadel, kes lasteaias, kes koolis ja kes tööl. Jõudu meile kõigile ja kindlasti palju lapsemeelsust ning kannatlikkust, et see aasta tuleks veel parem, kui oli eelmine! Algas draakoni aasta ja usun, et küll siia mahub kõvasti põnevaid tegemisi.

    Kohe kohe on käes juba veebruarikuu, mis nagu alati on väga ürituste rikas: 14. veebruaril on VALENTINIPÄEV; 21. veebruaril on VASTLAPÄEV ja 24. veebruaril on ISESEISVUSPÄEV. Kõik väga tähtsad ja toredad pidustused, mida taas koos tähistada saame. Leidkem üksteise jaoks aega ja nautigem seda!

   Vaivara Lasteaias on aasta alanud suure hooga. Tänaseks on meie rühmad peaaegu maksimum arvus ja ainult mõne lapse saame veel enda sekka mahutada. Õnneks tuleb kiirelt ka kevad ja siis saadame suured lapsed kooli ja võtame kõik pisikesed soovijad lasteaeda. Tore, et te meid olete valinud ja loodan, et teil on koos meiega hea olla. Meil on teiega väga lõbus! Suur palve ka meie lapsevanematele: Tundke rohkem huvi oma laste tegemiste vastu, näidake välja oma rõõmu ja leidke aega, et nendega koos olla!      Koostöös peitub jõud ja kui meie oma jõud ühendame, siis suudame me kõike!!!

Soovime kõigile edukat aasta, palju rõõmu, tervist ja armastust!

MARGIT  MAKSIMOV

Vaivara Lasteaia direktor

Sinimäe hoolekandeküla kuus peremaja valmivad novembri lõpuks – kõik 60 kohta täidetakse reorganiseeritavate hooldekodude elanikega.

     Neljapäeval, 5. jaanuaril allkirjastasid AS Hoolekandeteenused ja AS Remet Sinimäe hoolekandeküla kuue peremaja ja välisrajatiste ehitustööde lepingu. Juunikuuga peaksid majakarbid valmis olema ja novembriga ehitustööd lõppema ning kuu aega hiljem võivad elanikud sisse kolida.

    “Praegu on meil käsil klientide kaardistamine, ”rääkis ASi Hoolekandeteenused infojuht Kadri Lehenurm.“ Järjestikku on valmimas peremajad üheteistkümnes hoolekandekülas ning sellega seoses sulgeme neli vanades mõisahoonetes asuvat hooldekodu ja Lääne-Virumaal Aaveres tegutseva hooldekodu. Uutesse küladesse lähevadki üle suletavate kodude elanikud –  Sinimäele pakume kohta ennekõike neile, kel on Ida-Virumaaga mingi side. Aasta alguses alustame klientide ja nende eestkostjatega läbirääkimisi kolimise osas.”

    Elanikke paigutades võetakse arvesse nende diagnoose, et kokku satuksid elama omavahel sobivad inimesed ning tekiks turvaline ja rahulik keskkond, samuti arvestatakse praeguses elukohas kujunenud sõpruskonda ja püütakse neid sidemeid mitte lõhkuda.

Lehenurme sõnul vähemalt alguses Sinimäe hoolekandekülas vabu kohti ei jää. “Edaspidi neid võib tekkida. Kui võimalik ja lähikonnas on nõudlust, on meil mõttes luua paar nn intervallkohta – pakkuda ajutist hooldusteenust näiteks paari nädala või kuu kaupa.”

Uutesse majadesse vajaliku sisustuse jaoks korraldatakse eraldi hanked, mõndagi toovad maja tulevased elanikud ise kaasa. “Kui keegi on endale soetanud funktsionaalvoodi või on tal isiklik kapp, siis loomulikult võib ta selle uude kohta kaasa võtta,” märkis Lehenurm.

    Algselt kavas olnud tegelusmaja ehitamine lükkub kaugemasse tulevikku – nii Sinimäel kui teistes rajamisel olevates hoolekandekülades. “Kuni kõik ehitushanked pole lõppenud, ei tea me, palju raha järele jääb,” ütles Lehenurm. “Esialgu püüame võimalikult ära kasutada kohapealseid võimalusi – päevakeskusi, rahvamaju, ujulaid ja muud.”

    Hoolekandeküla elanikele tahetakse koostöös kohalike ettevõtjatega leida jõukohast rakendust. Lehenurme sõnul on nende kliendid tegevad näiteks põllu-, aia- või laudatöödel, aga ka ettevõtetes abitöödel või lihtsamatel komplekteerimistöödel. Kõik see peaks aitama küla elanikel kohaliku kogukonnaga paremini kohaneda – ja vastupidi.

Kui palju Sinimäe hoolekandekülas elama hakkavad inimesed seal pakutavate teenuste eest maksma hakkavad, pole veel selge.

    “Teenusekoha hind koosneb professionaalsest teenusest, mille tasub meile inimese eest riik, ja inimese omaosalusest ehk majutus- ja toitlustuskulust, mida maksab iga klient ise,” selgitas Lehenurm. “Professionaalses teenuses sisalduvad igapäevaoskuste õpetamine, juhendamine ja muud tegevused, mis on suunatud inimese elukvaliteedi tõstmisele, lisaks ka näiteks käsimüügiravimid ja mähkmed ning see on ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul 382 eurot kuus. Toidu- ja majutuskulud on kodude lõikes erisugused ning sõltuvad konkreetsetest kuludest selles kohas, nende suurusjärk on vahemikus 190-220 eurot kuus.”

    Tööle asub hoolekandekülas umbes 20 inimest. Nende leidmiseks korraldatakse kõigepealt sisekonkurss, pakkumaks uut kohta suletavate hooldekodude töötajatele, ning seejärel vajaduse korral avalik konkurss. Uued töötajad saavad koolitust töö kõrvalt. (PR)

Käes on jaanuar ning Huvikeskuse rahval tilluke hingetõmbepaus pärast aasta töörohkeimat perioodi. Seljataga on jõulu- ja uusaastapeod, Paul Kerese nimeline maleturniir, Utria dessant.

    Eks see kultuurirahva töö pisut omamoodi ju ole: igapäevaelus on pidude ja meelelahutuse korraldamist vahel raske selleks päris tööks pidadagi… Seda, et asjade korraldamine päris ilma tööta ei suju, märkad enamasti alles siis, kui miski tegemata jääb või untsu läheb.

    Kasutan siin juhust ja tänan kõiki oma kolleege, kes aastavahetuse saginas nagu Muumitrolli- raamatu nähtamatud hiired märkamatult saale kaunistasid, laudu katsid, mänge- tantse ja muusikat aitasid teha ning lõpuks ööpimeduses koristama asusid.

    Ekstra tänusõnad aga neile, kelle toe ja abita kultuuritöötaja elu üpris keeruline oleks: mõistvad pereliikmed, kes asjade korraldamisel puhtast tegemisrõõmust käed külge löövad ning sedasi Huvikeskusele ootamatult tõhusa tasuta tööjõuressursi moodustavad. Eks ole kultuuritööl see omapära küll, et tegemisrõõm lõpuks tööväsimuse enamasti üles kaalub.

    Minu suurimaks rõõmuks lõppenud aastal oli aga see, et aegamööda on vallarahva huvi kooskäimise ja ühise tegutsemise vastu kasvanud. Veelgi toredam on, et need huvid on mitmekesised: soovitakse küll koos tantsida ja lõõgastuda, aga ka sportida, õppida, teha käsitööd või mängida malet… Maleturniiri taaselustamise eest suur tänu meie omakandi raudmehele Ivan Burovile, kes kultuurielu korraldamisel jälle kaasa lööb ning kaugeltki mitte ainult oma erialal- poksis.

   14. jaanuaril kogunes aga Vaivara Seltsimajja 17 inimest, et arutada ühiselt võimalust ajaloolise EELK Vaivara koguduse taastamiseks. Esialgu otsustati tegutseda siiski samm- sammult. Põhjusi selleks on mitmeid. Paljud vallaelanikud on hetkel juba tegutsevate koguduste liikmed ning pole mõtet kiirustada sealt lahkuma enne, kui uue koguduse idee tõepoolest elujõuliseks osutub. Korraldamist ja läbimõtlemist vajavad veel paljud küsimused, nagu tegevõpetaja leidmine, kiriku või muu kogudusehoone võimalik rajamine… Need on küsimused, millele ühe koosolekuga lahendust ei leia. Küll aga otsustati, et head algatust koguduse taastamiseks tuleb ühiselt edasi arendada ning selleks hakatakse esialgu kokku saama vähemalt üks kord igal kuul laupäeviti- esialgu pigem õpperingina, kus kirikuelu korraldamine osalejatele endile paremini selgeks saaks. Kevadesse planeeriti aga talgupäev endise kirikuplatsi ning kalmistu ühiseks korrastamiseks.

Ning mõned plaanid veebruarikuus:

• Vaivara koguduse taastamise toetajate järgmine kokkusaamine on kavas laupäeval, 4. veebruaril kell 12. 00 Vaivara Seltsimajas, kus EELK Narva koguduse õpetaja Villu Jürjo tutvustab kirikuaasta korraldust ning kirikukalendrit.  Pärast loengut saame läbi arutada ja paika panna ka järgmiste kuude tegevuskava ning uute kokkusaamiste ajad ja kohad. Andke teada, kui vajate kohalejõudmiseks abi!
• Laupäeval, 11. veebruaril kell 17. 00 esineb Vaivara Seltsimaja kaminasaalis sõbrapäeva kontserdiga Silvi Vrait. Pärast kontserti saab vestlusringis esitada ka küsimusi Silvi Vraidi elulooraamatu kohta. Kontserdile järgneb sõbrapäeva tantsuõhtu.                 Piletid hinnaga 4 eurot müügil Olgina rahvamajas ja raamatukogudes.
• Laupäeval, 18. veebruaril toimub Olgina Rahvamajas  algajate poksivõistlus „Lahtine ring“.  Võistlejate kaalumine algab kell 10. 00, võistlused kell 12. 00. Olete oodatud kaasa elama!
• Laupäeval, 25. veebruaril kell 13. 00 tähistame Olgina Rahvamaja juures VASTLAPÄEVA.

Uuel aastal uut tegutsemisrõõmu soovides

KAI  KIIVER

Vaivara Huvikeskuse juhataja

Kui neljateistkümnes Utria dessant oma sõjalis-sportliku võistluse lõpetas, algas Olgina Rahvamajas Paul Keresele pühendatud malelahing.

     Seekord kolmandat korda. Oma ajusid ja malenuppe tulid liigutama 11 osalejat. Mehe eest olid väljas kõik, sest kaotada ei tahtnud keegi, kuid siiski pidid kaotajad viietunnises lahingus leppima õiglase kaotuse ja madalama kohaga. Äramärkimist väärivad Aleksei Zubehhin 11.a. ja Leonid Belov 65.a (Narva maleklubi KAISSA), kes jagasid võrdselt I-II kohta 9,5 punktiga. III koht ja 7 punkti läks Vello Orgulasele, kes on ka kõige vanem osaleja. IV koha 6. punktiga võttis Sven Udam.

    Maleturniir läks korda, arvas Ivan Burov, kes oli selle algatajaks ning loodab, et see saab heaks traditsiooniks Vaivara vallas.

 Täname kõiki osalejaid ja mänguõnne järgmiseks aastaks!

IVAN BUROV,

URMAS RÄTSEP

    11. jaanuaril 1892. aastal sündis Narvas  viiuldaja August Milli, kes õppis viiulimängu Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis ja täiendas end Petrogradi ja Helsingi koolides. 1919-1962. aastail mängis ERSO-s ja oli esimese Eesti Vabariigi ajal kinode, restoranide ja suveorkestrite orkestrant Tallinnas, Narvas ja Kuressaares. ENSV perioodil mängis kaasa ka Estonia teatri orkestris. A. Milli suri Narva-Jõesuus 4. juulil 1971. aastal.

    19. jaanuaril 1922. aastal sündis Vaivaras tulevane soomepoiss Elmar Anton, kes aastail 1941-1944. teenis allohvitserrina Saksa Armee ridades ja 14. veebruaril 1944. aastal alustas teenistust Soomes JR 200 koosseisus Viiburis ja Vuoksel. 19. augustil tuli ette võtta kodutee ja ta suunati Tartu rindele, kust õnnestus pääseda Saksamaale, kuid langes vangi ja läbis Tšehhi põrgu ning hiljem oli Tööpataljonis. Suri 1989. aastal.

    25. jaanuaril 1942. aastal pommitas Nõukogude lennuvägi järjekordselt Narva linna ja mitu ajaloolist hoonet sai tabamuse, oli ka ohvreid elanikkonna seas.

    27. jaanuaril 1832. aastal sündis Kaismal Eesti geoloogiateaduse üks rajajaid akadeemik Carl Friedrich Schmidt, kelle suurteoseks sai 1857. aastal ilmunud Põhja-Eesti siluri stratigraafia  (kihiõpetus) ja tema tõestas, et põlevkivikihid asuvad Soome lahe ääres pika ribana suurel territooriumil Rakvere-Jõhvi vahelisel alal. Friedrich Schmidt suri Peterburis 20. novembril 1900. aastal.

Sir ARTHUR